Funktsioonid

MS Excelis on sadu (valdkondade kaupa grupeeritud) valmis funktsioone, lisaks on erinevate funktsioonide ja tehete kombineerimise läbi võimalik defineerida just kasutaja vajadustele vastavad arvutuskäsud.

Funktsioonide rakendamiseks tuleb (Joonis 3)

1. panna kursor lahtrisse, kuhu soovitakse saada funktsiooni tulemust (massiivi-funktsiooni korral tuleb võtta blokki tulemustabeli jagu lahtreid) ning
    
2. anda ette arvutuskäsk.

Viimaseks on mitmeid võimalusi:

a) kiireim ja lihtsaim viis on trükkida võrdusmärgiga alustatud käsk otse selekteeritud lahtrisse või valemireale (eelduseks on vähemalt rakendatava funktsiooni nime alguse teadmine),
 
b) alternatiiv on klikkida valemi rea alguses paikneval nupul , samal nupul menüüsakil Formulas või valida vastav funktsioon Formulas-sakil olevate funktsioonide kategooriate ja nende all avanevate funktsioonide hulgast (Joonis 3).

Joonis 3. Funktsioonide rakendamine MS Excelis.
 

Kui funktsiooni valik toimub menüürealt, avaneb andmete ette andmiseks vastav menüüaken (Joonis 4), mis sisaldab ka lühiselgitust funktsiooni tulemusest ja argumentidest ning kuvab andmete etteandmise järel funktsiooni tulemuse.

Exceli töölehel paiknevate andmete funktsioonile ette andmiseks võib selekteerida vastavad lahtrid hiirega (või klaviatuuri abil), trükkida lahtribloki aadressi ise (a'la B2:B156) või anda ette analüüsitava lahtribloki nime (viimase olemasolul).

NB! Tähele tuleb panna seda, et Exceli statistikafunktsioonid tahavad saada andmeid ette ilma andmetabeli esimeses reas paikneva tunnuse nimeta!
 

Joonis 4. Funktsiooni AVERAGE rakendamise aken.
 

Märkus 1. Funktsiooni tulemus on seotud selle aluseks olevate andmetega - kui andmed muutuvad, muutub automaatselt ka tulemus.

Märkus 2. Kõiksugu kokkuvõtlike karakteristikute ja andmetabeli vahele on alati kasulik jätta vähemalt üks tühi rida ja/või veerg, sest sellisel juhul ei loe Excel andmete sorteerimisel, filtreerimisel, PivotTable'i rakendamisel jne arvutustulemusi andmetabeli osaks.