Omaväärtused
ja omavektorid
Skalaari
nimetatakse nxn-maatriksi A omaväärtuseks
(ladina juureks, karakteristlikuks juureks; ingl. eigenvalue),
kui leidub selline nx1 mittenulliline vektor
x, mis rahuldab võrdust
.
Viimane võrdus
on teisiti üleskirjutatav kujul
.
Seega on
maatriksi A omaväärtus siis ja ainult siis,
kui
on singulaarne (st, et ).
Võrrandit
nimetatakse karakteristlikuks võrrandiks ja
selle võrrandi lahendid ongi maatriksi A
omaväärtused.
Maatriksi A kõigi
omaväärtuste hulka
nimetatakse maatriksi A spektriks.
Maatriksi A omaväärtusele
vastavat mittenullilist vektorit x nimetatakse
maatriksi A omavektoriks [ingl. eigenvector].
S.t., et mittenulliline vektor x on nxn-maatriksi
A omaväärtusele
vastav omavektor siis ja ainult siis, kui ta on homogeense
lineaarvõrrandisüsteemi
lahendiks (z suhtes).
Omadused
- Maatriksid A
ja AT on samade omaväärtustega.
- Ruutmaatriksi A
omaväärtuste summa võrdub tema jäljega ning korrutis
determinandiga.
- Sümmeetrilise maatriksi
astak võrdub tema mittenulliliste omaväärtuste arvuga.
- Kui
on maatriksi A omaväärtus, siis
on maatriksi Ak omaväärtus.
- Olgu B nxn-maatriks,
D diagonaalmaatriks, mille peadiagonaalil
paiknevad maatriksi B omaväärtused ning L
nxn-maatriks, mis koosneb maatriksi
B omaväärtustele vastavatest omavektoritest.
Kui L on mittesingulaarne, siis on maatriks
B avaldatav kujul .
Näide. .
Maatriksile A
vastav karakteristlik võrrand on
,
s.t. .
Kirjutades viimase
determinandi lahti saame, et ,
millest maatriksi A omaväärtused tulevad:
ja .
Leitud omaväärtustele
vastavate omavektorite leidmine pole enam nii lihtne.
Siinkohal võiks vaid märkida, et kuna
ja ,
siis on vektorid
ning
omaväärtustele -5 ning 7 vastavad omavektorid
(rahuldavad võrdust ).
|