Nisukliid
Nisukliisid
saadakse nisupüüli ja tangude valmistamisel. Kliid sisaldavad rohkem
proteiini ja rasva kui nisuterad. See on tingitud sellest, et tera
kestade all on proteiinirikas kiht, mis püüli tegemisel satub kliide
hulka. Nisukliide kuivaines on 16…17% proteiini, toorkiudu aga 3 kuni 4
korda rohkem kui terades. Kliidesse jääb ka suurem osa nisuterades
leiduvast fosforist (terades 3,8 g/kg, kliides 11 g/kg). Ka enamus
B-rühma vitamiinidest ja rasvast läheb üle nisukliidesse. Ka toorrasva
on kliides rohkem kui terades (kliides 4,3%, terades 2,6%). Eristatakse
peen- ja jämekliisid.
Peenkliid on kõrgema kvaliteediga püülisortide
ning tangude valmistamisel tekkiv sõelumisjääk, mis koosnevad
peenikestest kestaosadest ning nende külge jäänud teratuuma osadest.
Peenkliisid saadakse 5…6 korda vähem kui jämekliisid. Jämekliid on
toorkiurikkamad, peenkliid aga proteiinirikkamad ja seetõttu toitvamad.
Nisukliid