Söötadest üldiselt

 
 
Söödad võivad olla taimsed, loomsed, mikroobsed või mineraalsed saadused. Igal söödal on omad kindlad omadused: keemiline koostis, toiteväärtus, söödavus, maitseomadused. Söödad rühmituvad järgnevalt:
  • rohusöödad,
  • põhk,
  • tera- ja kaunviljad ning nende jahvatussaadused,
  • õlitaimede seemned ja neist saadavad söödad,
  • mugul- ja juurviljad,
  • loomsed söödad,
  • tööstuslikud kõrvalsaadused,
  • mikroobsed söödad,
  • mineraalsöödad,
  • söödalisandid,
  • segasöödad.

Keemilise koostise järgi võib söötasid liigitada veel mahlakateks söötadeks (väikese kuivainesisaldusega nagu haljassöödad, silo, juurviljad, kartul), koresöötadeks (suure toorkiusisaldusega nagu hein, rohukuivised, põhk ja aganad), jõusöötadeks (suure energiakontsentratsiooniga nagu terad ja seemned ning nendest valmistatud söödad), proteiinisöötadeks (suure proteiinisisaldusega söödad nagu õlikoogid ja srotid, loomsed söödad, söödapärm, kaunviljad).