Mikroobsed söödad
Loomade
proteiinitarvet on hakatud rahuldama ka mikroobsete söötade abil. Neist
on kõige tuntum söödapärm mis saadakse pärmseente kuivatamisel.
Pärmseente kasvatamisel
on toitekeskkonnaks süsivesikud (puidutöötlemise jäägid, õled, maltoos,
laktoos, sahharoos jne.), alkohol, happed ja teised orgaanilised ained.
Sahhariidpärmseened toituvad suhkrutest, mida nad saavad vahetult
toitekeskkonnast (pagaripärmi tootmisel melassist) või polüsahhariidide
(tselluloosi, hemitselluloosi jt.) lõhustamise järel tekkinud lahusest
(söödapärmi tootmisel). Pärmi kuivaines on 50% proteiini ning selle
bioloogiline väärtus läheneb loomsete söötade proteiinile. Lisaks
proteiinile on söödapärmis ka rohkesti B-rühma vitamiine ning sigade ja
lindude jaoks ka lüsiini (kuivaines 34,6 g/kg).
Peale pärmseente saab
süsinikuühenditel kasvada ka baktereid. Sel puhul saadakse baktermass,
mis on niisama hea proteiinsööt kui söödapärmgi. Praegu rakendatakse
baktertehnoloogiat küll vähe, kuid sellel näib olevat tulevikku, kuna
jääkprodukte tekib vähem ja neid saab kergesti kahjutustada.
Söödapärm