Konservvili
Teravilja kuivatamise
kõrval on hakatud niisket vilja säilitama ka konseveerimisega.
Konservantideks on tavaliselt nii orgaanilised happed (propioon- ja
sipelghape) kui ka ammooniumkarbonaat. Ammooniumkarbonaadi ja
karbamiidi puhul on konservivaks aineks neis ühendites tekkiv
süsinikdioksiid ja ammoniaak, mis takistavad mikroobide arengut,
inhibeerivad (pärsivad) ensüümide aktiivsust ja inaktiveerivad
mükotoksiine, millega välditakse vilja riknemine ning kvaliteedi
halvenemine.
Teraviljade
konserveerimisel hingamistegevuse lakkamisel terades on toitainete kaod
väikesed. Katsetest on selgunud, et konservvilja kuivaine toiteväärtus
on kuivatatud vilja toiteväärtusest suurem. Seda saab seletada sellega,
et osa ammoniaagist liitub teravilja süsivesikutega, mille tagajärjel
tõuseb konservvilja proteiinisisaldus. Järelikult saab sel teel
teravilja proteiinisisaldust suurendada.