Teraviljad
Suhteliselt
kontsentreeritud söödana sisaldavad teraviljad massiühiku kohta
rohkesti energiat, Ühest kilogrammist teravilja kuivainest saavad
veised 12…14, sead 13…16 MJ metaboliseeruvat energiat.
Teraviljade
põhitoitaine on süsivesikud, millest valdava osa moodustab tärklis.
Kõige rohkem on tärklist maisis (70%) ja kõige vähem kaeras (45%).
Odras, rukkis, nisus on tärklist 55…65%. Süsivesikutest leidub
teraviljades peale tärklise veel toorkiudu. Toorkiud, mille põhiaineks
on tselluloos, sisaldub sõkaldes, seemne- ja viljakestades ning
rakukestaaines. Rohkem on toorkiudu sõkaldega teraviljades (kaeras
11…12%, odras 5…6%), sõkaldeta teraviljades (nisu, rukis, mais,
tritikale) on seda vaid 2,5…3%. Suhkruid on teraviljades vähe, 2
(kaeras) kuni 5% (rukkis). Kasvu alustamiseks vajalikku suhkrut on
kõige rohkem idudes (kuni 20% kuivaines).
Teraviljade
proteiinisisaldus on keskmiselt väiksem, kui see peaks olema enamike
loomade söödaratsioonis. Proteiinisisaldus sõltub liigist, sordist ja
ka väetamisest. Teraviljades sisalduv proteiin on puuduliku
aminohappelise koostisega. Vähe on selles kriitilisi aminohappeid –
lüsiini, metioniini ja tsüstiini. Neid aminohappeid tuleb sageli
sigadele ja lindudele loomsete söötade näol või sünteetiliste
preparaatidena juurde anda. Tuhka on teraviljades vähem kui taime
vegetatiivosades, harilikult 2…3% kuivaines. Rohkesti on tuhas fosforit
(kuivaines 3,5…4 g/kg), kaltsiumi aga suhteliselt vähe (kuivaines 0,5…1
g/kg). Sõkalde tuhas on rohkesti räni. Terades leidub ka kõiki
mikroelemente, kuid vähemal määral kui vegetatiivosades. Rohkesti on
teraviljades B-rühma vitamiine (B1-, B2-, PP-vitamiini), vähem
E-vitamiini. C-vitamiin tekib terade idanemisel. Seejuures on sõklad ja
vilja- ning seemnekestad märksa vitamiinirikkamad kui endosperm. Rasva
on teraviljades vähe nagu enamuses teisteski taimsetes söötades.