Kaunviljad

 
 
Kaunviljad on taimsed proteiinisöödad. Nendes on 2…2,5 korda rohkem proteiini kui teraviljades (kuivaines 25…30%). Nad sisaldavad küllaldaselt lüsiini (kuivaines 17…18 g/kg mida on neli korda rohkem kui odrajahus), rahuldavalt metioniini (kuivaines 2,0…2,5 g/kg) ja trüptofaani (kuivaines 2,3…2,8 g/kg). Umbes 10…15% kaunviljade proteiinist on mittevalguline, mille moodustavad vabad aminohapped ja amiidid.
 
 
Rasva on kaunviljades vähe (kuivaines 1,5%), rohkem leidub seda lupiinis (kuivaines 8%). Vaatamata suurele proteiinisisaldusele on enamikes kaunviljades põhiliseks varuaineks tärklis. Oas, hernes ja vikis moodustab tärklis ligi poole kuivainest, samas sojaoas ja lupiinis tärklis peaaegu puudub. Tärklise kõrval on kaunviljades ka teatav hulk suhkruid, milledest domineerib sahharoos, monosahhariide (fruktoosi ja glükoosi) on vähe. Toorkiudu, millest põhilise osa moodustab tselluloos, leidub kaunviljade kuivaines 6...8%. Kaltsiumi on kaunviljades nagu teraviljadeski suhteliselt vähe (kuivaines ~1,5 g/kg). Põhilise osa toortuhast moodustab kaalium ja fosfor. Kaaliumi sisaldavad kaunviljad ligi pool rohkem kui teraviljad (kuivaines 11…12 g/kg). Ka fosforit on kaunviljade veidi rohkem (4,5 g/kg).
 
 
Kaunviljad on ka energiarikkad söödad. Veistele annab üks kilogramm kaunviljade kuivainet keskmiselt 13,5 MJ, sigadele1 15,5 MJ metaboliseeruvat energiat.