Õlitaimede seemned ja neist valmistatud õlikoogid ja srotid
Taimeõli ja -rasva
saadakse õlitaimede seemnetest. Taimeõli tootmiseks kasutatakse
mitmesuguseid õlitaimede (päevalill, maapähkel, raps) samuti
kaunviljade (soja) ja mõnede kiudtaimede (puuvill, lina, kanep)
seemneid. Ka maisiidudest saadakse taimeõli. Eestis kasvatatakse
õlikultuuridest rapsi ja lina, viimastel aastatel on lisandunud nendele
ka tuder ja õlirõigas. Õli tootmiseks kasutatavate seemnete
toorrasvasisaldus varieerub suuresti: 15-st kuni 50%-ni, olles mõnikord
isegi üle 50%. Õli eraldatakse seemnetest kahel viisil:
1. Pressimise teel, mis on vanim taimeõli eraldamise viis. Õli eraldatakse, sõltuvalt õli hangumistemperatuurist, kas kuumtöötlemise või külmpressimise teel. Pressimise puuduseks on, et üsna palju seemnetes sisalduvast õlist jääb kätte saamata. Pressimise jääki nimetatakse õlikookideks ja nad sisaldavad rasva 8…10%, vahel isegi rohkem.
2. Ekstraheerimisel eraldatakse taimeõli jahvatatud seemnetest mitmesuguste orgaaniliste lahustitega ning saadakse ekstraktsioonijahu ehk srott. Ekstraheerimisel eraldub peaaegu kogu seemnetes olev rasv. Srotti jääb rasva sisse ainult 1…3%.
3. Kombineeritud tehnoloogia kohaselt lähtematerjali pressitakse kui ka ekstraheeritakse. Jääkprodukt on sel juhul ekspellerid, mille rasvasisaldus on suurem kui srotil, kuid väiksem kui õlikookidel.
Õlitaimede seemned on energia- ja proteiinirikkad, pärast õli eemaldamist tõuseb jäägi proteiinisisaldus veelgi. Kuna kookidesse jääb rasva rohkem sisse on need üldiselt ka energiarikkamad.