Põhk
Põhk on koresöötade
hulka kuuluv sööt. Saadakse teraviljakasvatuse kõrvalsaadusena. Põhu
peamise osa moodustavad taimevarred (kõrred) millele lisanduvad
teradest vabanenud viljapead ja lehed.
Söödana kasutatakse
enamasti suviviljapõhku. Suure toorkiusisalduse (üle 40% kuivaines)
tõttu on põhu toiteväärtus üldiselt väike. Põhu seeduvust takistab suur
ligniinisisaldus, mis ulatub 20%-ni. Ligniin ise peaaegu ei seedu,
kompleksis tselluloosiga takistab ta ka tselluloosi seedumist.
Metaboliseeruvat
energiat on ühes kilogrammis põhu kuivaines 6…7 MJ. Proteiini on kaera-
ja odrapõhu kuivaines 4…5%, kaunviljapõhk on proteiinirikkam (hernepõhu
kuivaines 8…9%) kui teraviljapõhk. Ka segaviljapõhk on proteiinirikkam
(kuivaines 6...7%) kui teraviljapõhk. Kaunviljad suurendavad põhu
juurde ka kaltsiumisisaldust ning parandavad mõnevõrra selle seeduvust.
Kui teraviljapõhu kuivaines on kaltsiumi 3...4 g/kg, siis herne- ja
segaviljapõhus on seda 3 kuni 4 korda rohkem. Fosforit on teraviljapõhu
kuivaines keskmiselt 1 g/kg, kaunvilja- ja segaviljapõhus 2 g/kg.
Taliviljapõhk (rukki- ja talinisupõhk) on väga toorkiurikas, millest
kolmandiku kuni poole moodustab ligniin.
Põhurull
http://fineartamerica.com/featured/straw-bale-margaret-hamilton.html