Lahendused

1. Teil on vaja hinnata aretusväärtused kümnele omavahel suguluses mitteolevale loomale. Vahendeid (rahalisi, ajalisi jne) on määramaks 20 fenotüübiväärtust.
   Oletame, et kõigil loomadel on fenotüübiväärtused soovi korral määratavad korduvalt, samuti on fenotüübiväärtusi võimalik määrata nii looma emal, järglastel kui ka poolõdedel.

   Milline fenotüübiväärtuste määramise strateegia annab täpseimad aretusväärtuste hinnangud, kui

   a) h² = 0,25, R = 0,5 ja c² = 0;

   b) h² = 0,25, R = 1 ja c² = 0;

   c) h² = 0,25, R = 0,5, c² = 0 ja loomal enesel pole fenotüübiväärtuste määramine võimalik.

   Lahendamiseks kasutage programmi stselind_est.xls.

   Lahendus.

   Kuna aretusväärtuseid on vaja 10-le loomale ja määrata saab 20 fenotüübiväärtust, on loomulik, et iga looma aretusväärtus tuleks hinnata kahe fenotüübiväärtuse alusel.

   Variandi a) puhul on aretusväärtuste hinnangud täpseimad juhul, kui määrata fenotüübiväärtused igal loomal enesel kaks korda: r_IA = 0,577. Juhul, kui sooritada loomal enesel vaid üks mõõtmine ja teine mõõtmine sooritada looma emal või järglasel, on saadava aretusväärtuse hinnangu täpsus mõlemal juhul 0,535.

   Variandi b) puhul, kui korduvus on 1, annab täpseimad aretusväärtuse hinnangud strateegia, mille kohaselt sooritatakse loomal enesel üks mõõtmine ja teine mõõtmine tehakse kas looma emal või järglasel, aretusväärtuse hinnangu täpsus on siis analoogselt juhuga a) 0,535 (sest kui sooritada igal loomal vaid üks mõõtmine, ei oma korduvuse väärtus mingit rolli). Looma enese kahekordse mõõtmise korral on aretusväärtuse hinnangu täpsus 0,5, sest 100%-lise korduvuse puhul ei anna sama looma lisamõõtmine mingit lisainfot. Kui ema või järglste infot ei ole käepärast, tuleks loomale enesele lisaks mõõta ära ka üks ta poolõde, sellisel juhul r_IA = 0,509.

   Variandi c) puhul on võrdselt head variandid mõõta ära kaks järglast või ema ja üks järglane, mõlemal juhul r_IA = 0,343.

2. Uurige, kuidas sõltub isa aretusväärtuse hinnangu täpsus tema järglaste arvust ja päritavuskoefitsiendi
   väärtusest.

   a) Konstrueerige Excelis tabel, kuhu pange kirja potentsiaalsed järglaste arvud n, huvi pakkuvad
   päritavuskoefitsiendi h² väärtused ja arvutage valemist

isa aretusväärtuse hinnangu täpsus.

Potentsiaalne järglaste arv võiks varieeruda 1-st 100-ni ja aretusväärtuse hinnangute täpsused
arvutage h² = 0,2, h² = 0,5 ja h² = 0,8 korral.
Illustreerige modelleerimise tulemusi joonisega.

Lahendus.

Arvutused võib Excelis koondada tabelisse järgmisel viisil:

Ja modelleerimise tulemusi illustreeriv joonis võiks olla järgmine:

b) Millal on aretusväärtuse hindamiseks (täpsuse seisukohast) vaja rohkem järglasi, h² = 0,2, h² = 0,5 või h² = 0,8 korral?

Vastus.

Mida väiksem on päritavuskoefitsiendi väärtus, seda rohkem järglasi on sama hindamistäpsuse saavutamiseks vaja.

c) Vähemalt kui mitut järglast on vaja, et isa aretusväärtuse hinnangu täpsus oleks vähemalt 0,8
(eraldi h² = 0,2, h² = 0,5 ja h² = 0,8 korral)?

Vastus.

Selleks, et isa aretusväärtuse hinnangu täpsus oleks vähemalt 0,8, on h² = 0,2 korral vaja vähemalt 34 järglast, h² = 0,5 korral vähemalt 13 järglast ja h² = 0,8 korral vähemalt 8 järglast isa kohta.

3. Kolmest huvi pakkuvast eesti tumedapealisest jäärast ühel on kolm, teisel kaks ja kolmandal üks poolõde (jäär ja tema poolõed on ühise isa järglased), kellel kõigil on registreeritud 100 päeva mass ja tallede arv esimesel poegimisel.

Andmed on esitatud järgmises tabelis.

Jäär	Utt	100 päeva mass	Tallede arv
I	1	22,8	1
I	2	26,2	2
I	3	24,7	1
II	4	26,1	2
II	5	22,5	2
III	6	27,9	1

a) Hinnake jäärade aretusväärtused mõlema tunnuse osas ja arvutage kõigile jääradele nende aretusväärtuste hinnangute täpsus (accuracy). Poolõdedele ühine keskkonnaefekt lugege võrdseks nulliga, c²_HS = 0 (eeldatavalt on vaatlusalused poolõed pärit eri lautadest jmt).

Tulemused.

Jäär	Poolõdede arv (n)	100 päeva mass
		Kordaja selektsiooni-indeksis (b)	Poolõdede keskmine	Poolõdede keskmise erinevus pop. keskmisest	Aretusväärtus (AV)	Aretusväärtuse hinnangu täpsus (r)
I	3	0,60	24,6	-0,47	-0,28	0,548
II	2	0,44	24,3	-0,73	-0,33	0,471
III	1	0,25	27,9	2,87	0,72	0,354

 

Jäär	Poolõdede arv (n)	Tallede arv
		Kordaja selektsiooni-indeksis (b)	Poolõdede keskmine	Poolõdede keskmise erinevus pop. keskmisest	Aretusväärtus (AV)	Aretusväärtuse hinnangu täpsus (r)
I	3	0,143	1,3	-0,17	-0,024	0,267
II	2	0,098	2,0	0,50	0,049	0,221
III	1	0,050	1,0	-0,50	-0,025	0,158

Arvutusteks vajalikud populatsiooni keskmised väärtused ja päritavuskoefitsiendid on kirjas järgnevas tabelis.

Tunnus	Baaspopulatsiooni		Päritavus (h2)
	keskmine	standardhälve
100 päeva mass	25,3	2,76	0,5
Sündinud tallede arv	1,51	0,32	0,1

b) Hinnake kõigile jääradele suhteline aretusväärtus (kasumiindeksi väärtus) juhul, kui majanduslikud kaalud 100 päeva massile ja sündinud tallede arvule on vastavalt 0,25 ja 0,75.

c) Teisendage suhtelisi aretusväärtuseid nii, et nende keskmine oleks 100 ja standardhälve 10 punkti. Teisendamisel lähtuge sellest, et baaspopulatsioonis (mille suhtes on vaja populatsiooni geneetiliselt hinnata) on keskmine suhteline aretusväärtus 0 standardhälbega 1,5.
Järjestage jäärad suhteliste aretusväärtuste alusel

Tulemused.

Jäär	100 päeva massi aretusväärtus (AV100)	Viljakuse aretusväärtus (AVv)	Suhteline aretusväärtus (SAV = 0,25AV100 + 0,75AVv)	Teisendatud suhteline aretusväärtus	Jäära järjekorranumber
I	-0,28	-0,024	-0,088	92,7	3
II	-0,33	0,049	-0,045	95,9	2
III	0,72	-0,025	0,160	111,4	1

Jäär III on kõrgeima suhtelise aretusväärtusega põhjusel, hoolimata 100 päeva kehamassile omistatud majanduslikust kaalust 0,25, on kehamassi mõõteskaala märksa suurem tallede arvu mõõteskaalast, mistap peegeldab antud näites leitud suhteline aretusväärtus eelkõige erinevust tallede 100 päeva massis.
Saamaks objektiivsemaid tulemusi, tulnuks enne üksikute aretusväärtuste suhtelisse aretusväärtusesse koondamist need omakorda teisendada samale skaalale …