Aretusväärtuse prognoosimine looma ühekordselt mõõdetud fenotüübiväärtuse alusel

Kui igal indiviidil on mõõdetud vaid üks selektsiooni aluseks oleva tunnuse väärtus, on indiviidi i aretusväärtus selektsiooniindeksi definitsioonist (1) lähtudes prognoositav valemist

,

(10)

kus P_i tähistab fenotüübiväärtust indiviidil i ja populatsiooni keskmist fenotüübiväärtust. Kordaja b määramiseks saame lähtudes indiviidi fenotüübiväärtuse esitusest geneetilise mudeli kujul kirjutada välja valemi (2):

(sest on konstant, mistõttu ja , lisaks eeldatakse keskkonna ja genotüübi sõltumatust: ).

Indeksi täpsus on leitav seosest

,

(11)

ja aretusväärtuse standardviga valemist .

Seega sõltub see, kui täpselt indiviidi enese fenotüübiväärtus tema aretusväärtust kirjeldab, vaid uuritava tunnuse päritavusest vaadeldavas populatsioonis. Aretusväärtuse hinnangu varieeruvus sõltub lisaks ka veel uuritava tunnuse dispersioonist.

Näide. Olgu aastavanuse mullika kehamass 320 kg ning kogu karja keskmine 250 kg. Arvutame mullika aretusväärtuse ja saadud hinnangu täpsuse eeldusel, et aastase kehamassi päritavus on 0,45.

Vastavalt valemeile (10) ja (11) saame:

kg

ja

.