Aretusväärtuse
prognoosimine looma ühekordselt mõõdetud fenotüübiväärtuse
alusel
Kui
igal indiviidil on mõõdetud vaid üks
selektsiooni aluseks oleva tunnuse väärtus,
on indiviidi i aretusväärtus selektsiooniindeksi
definitsioonist (1) lähtudes prognoositav valemist
,
|
(10)
|
kus
Pi tähistab fenotüübiväärtust
indiviidil i ja populatsiooni keskmist fenotüübiväärtust.
Kordaja b määramiseks saame lähtudes
indiviidi fenotüübiväärtuse esitusest
geneetilise mudeli
kujul
kirjutada välja valemi (2):
(sest
on konstant, mistõttu
ja ,
lisaks eeldatakse keskkonna ja genotüübi
sõltumatust: ).
Indeksi
täpsus on leitav seosest
,
|
(11)
|
ja
aretusväärtuse standardviga valemist .
Seega sõltub see, kui täpselt indiviidi
enese fenotüübiväärtus tema aretusväärtust
kirjeldab, vaid uuritava tunnuse päritavusest
vaadeldavas populatsioonis. Aretusväärtuse
hinnangu varieeruvus sõltub lisaks ka veel
uuritava tunnuse dispersioonist.
Näide.
Olgu aastavanuse mullika kehamass 320 kg ning kogu
karja keskmine 250 kg. Arvutame mullika aretusväärtuse
ja saadud hinnangu täpsuse eeldusel, et aastase
kehamassi päritavus on 0,45.
Vastavalt
valemeile (10) ja (11) saame:
kg
ja
.
|