Aretusväärtuse prognoosimine looma enese ja tema vanemate ühekordselt mõõdetud fenotüübiväärtuste alusel

Olgu eesmärgiks hinnata indiviidi aretusväärtust temal enesel ja tema emal ning isal sooritatud mõõtmiste alusel. Tähistades indiviidi enese ja tema ema ning isa fenotüübiväärtuste erinevused populatsiooni keskmisest kui P_o, P_d ja P_s, saame aretusväärtuse hindamiseks kasutatava selektsiooniindeksi kujul

.

Kaaluparameetrite b₁, b₂ ja b₃ arvutamiseks saame maatriksvõrduse :

.

Eeldades, et kõik fenotüübiväärtused on leitud ühes ja samas populatsioonis, on kõik fenotüübi-dispersioonid võrdsed:

.

Oletades, et kogu vanema ja järglase vaheline kovariatsioon on aditiivgeneetiline ning et isa ja ema pole omavahel sugulased, ja teades, et pooled oma geenidest on järglane pärinud ühelt vanemalt ja pooled teiselt vanemalt, avalduvad fenotüübilised kovariatsioonid kujul

ja .

Analoogsete arutelude tulemusena saame, et

ja .

Seega on kaaluparameetrid leitavad maatriksvõrdusest

.

Näide. Uuritavaks tunnuseks on tallede 100-päeva kehamass päritavusega ja fenotüübidispersiooniga . Tall, kellele tahame hinnata aretusväärtust, kaalus 100-päevaselt 36 kg, tema isa 46 kg ja ema 34 kg. Populatsiooni keskmine tallede 100-päeva kehamass oli 30,3 kg.

Selektsiooniindeksi kordajate leidmiseks kirjutame välja maatriksvõrduse:

,

millest analüüsitava talle 100-päeva kehamassi aretusväärtuseks saame

.