Aretusväärtuse
prognoosimine järglaste fenotüübiväärtuste alusel
Kui
uuritava tunnuse väärtused saavad olla mõõdetud
üksnes emastel indiviididel, toimub isade aretusväärtuste
hindamine enamasti nende järglaste keskmiste
väärtuste alusel.
Tähistagu
vaadeldava isa järglaste keskmist väärtust
ja eeldame, et järglased on omavahel sugulased
vaid isa kaudu. Vaatlusaluse isa aretusväärtus
As on siis hinnatav seosest
kus
.
Et
-
,
kus As ja
märgivad vastavalt isa ja ema aretusväärtusi
ning n tähistab järglaste arvu
vaatlusalusel isal, ja
- et
meile pakub huvi üksnes isa poolt järglasele
edasi kandunud geneetiline materjal (järglastele
mõjuvad emapoolsed aditiivgeneetilised efektid
nagu ka kõik mitteaditiivsed geneetilised
efektid loetakse kuuluvaks juhuslike keskkonnamõjude
hulka, mis uuritava isa aretusväärtusega
ei korreleeru),
siis
.
Arvestades,
et sama isa aga erinevate emade järglaste aretusväärtuste
sarnasus on tingitud just isalt pärandunud geenidest,
esitatakse ka järglaste keskmise fenotüübiväärtuse
dispersioon
isalt pärandunud geenidest tingitud varieeruvuse
kaudu:
.
Siin
on isa aditiivgeneetilisest mõjust tingitud
dispersioon ja
isalt pärandunud geenide summaarse mõjuga
mitte kirjeldatav osa fenotüübilisest varieeruvusest
(viimane hõlmab nii emalt pärandunud geenide
mõjust kui ka keskkonnatingimustest tingitud
varieeruvust fenotüübiväärtustes).
Et päritavuskoefitsient ,
siis järelikult
ja .
Viimastest
võrdustest tulenevalt
,
millest
kordaja indeksis saab kuju
.
Kui
nüüd eeldada, et järglaste arv ,
siis ja ,
mistõttu selektsiooniindeksi kordaja
,
andes tulemuseks aretusväärtuse definitsiooni
.
Isa
aretusväärtuse hinnangu täpsus avaldub
vastavalt valemile (7) kujul
.
On
loomulik eeldada, et isa aretusväärtuse
hinnang on seda täpsem, mida enam on isal järglasi.
Joonisel 2 on kujutatud erinevate täpsuste saavutamiseks
vajalik järglaste arv sõltuvalt päritavuskoefitsiendi
väärtusest. Ilmneb, et mida suurem on päritavuskoefitsiendi
väärtus, seda vähem on vaja järglasi
isa (või ema) aretusväärtuse täpseks
hindamiseks.
Joonis
2. Isa aretusväärtuse hinnangu täpsus
sõltuvalt järglaste arvust ja päritavuskoefitsiendi
väärtusest.
|