|
Selektsiooniindeksite
teisendamine
Tavapäraselt
avaldatakse indeksite väärtused mingi fikseeritud
keskväärtuse suhtes, andes seejuures ette
ka indeksi standardhälbe (keskmise erinevuse
keskväärtusest) - saadud indekseid (aretusväärtuseid)
nimetatakse suhtelisteks (jõudluse, välimiku,
viljakuse, …) indeksiteks (aretusväärtusteks).
Keskmine indeksi väärtus võetakse
enamasti võrdseks 100-ga, standardhälve
on aga erinevates riikides ja erinevate loomaliikide
puhul erinev (näiteks eesti hobuste paremusjärjestusse
panekul 20 ja JKK poolt hinnataval lüpsikarja
suhtelise piimajõudluse aretusväärtusel
12).
Etteantud
keskmise ja standardhälbega suhteline indeks
IS (või suhteline aretusväärtus,
SAV) saadakse esialgsest indeksist I
järgmise valemi abil:
 ,
kus
ja 
tähistavad vastavalt esialgse ja uue indeksi
keskväärtusi ning 
ja 
standardhälbeid *.
St,
et esmalt algse indeksi väärtused standardiseeritakse
(lahutatakse kesmine) ja normeeritakse (jagatakse
läbi standardhälbega) - tulemuseks on indeksid
keskmisega 0 ja standardhälbega 1. Seejärel
suurendatakse standardhälvet ette antud arv korda
ja muudetakse keskmist etteantud keskmise väärtuse
võrra.
Näide.
Jätkame eelmise
punkti näidet ja oletame, et korrigeerimata
indeksite keskväärtus on 0 ja standardhälve
50 punkti.
Kehtestame uueks keskmiseks 100 ja standardhälbeks
12 punkti.
Lehm
Lehvi indeksi väärtus +70 teiseneb siis
tulemuseks
punkti.
*
Kogu uuritava populatsiooni keskmise indeksi asemel
leitakse suhteline indeks sageli mingi kindla loomadegrupi
(näiteks hindamishetkest 10-12 aastat tagasi
sündinud või kõigi mitteteadaolevate
vanematega loomade) keskmise indeksi (aretusväärtuse)
suhtes.
|
