Kokkuvõtlikult
aretusväärtuse prognoosimisest sugulaste
fenotüübiväärtuste alusel
Generatsiooni
t kuuluva indiviidi aretusväärtuse
hindamisel kasutatavad sugulaste fenotüübiväärtused
võib laias laastus jagada kolme gruppi:
- generatsiooni
t - 1 (ja vanematesse generatsioonidesse)
kuuluvate eellaste (vanemate, vanavanemate jne)
fenotüübiandmed;
- generatsiooni
t kuuluvate indiviidi enese või tema
pool- või täisõvede fenotüübiandmed;
- generatsiooni
t + 1 (ja edasistesse generatsioonidesse)
kuuluvate järglaste fenotüübiandmed.
Tabelisse
1 on koondatud selektsiooniindeksi kordaja b
ja täpsuse rIA avaldised tüüpilisemate
informatsiooniallikate korral (eeldusel, et aretusväärtuse
hinnang põhineb üksnes antud infol).
Joonisel
4 on aga esitatud aretusväärtuse hinnangu
täpsus sõltuvalt päritavuskoefitsiendi
väärtusest ja erinevatel ajajärkudel
kättesaadavast informatsioonist.
Tabel
1. Selektsiooniindeksi kordaja b ja täpsuse
rIA avaldised tüüpilisemate
informatsiooniallikate korral
(h2 on päritavus, R
korduvus, c2FS
ja c2HS vastavalt
täis- ja poolõvedele ühiste mitteaditiivgeneetiliste
mõjude osa kogu fenotüübilisest
varieeruvusest).
Informatsiooniallikas
(kasutatav fenotüübiväärtus)
|
Selektsiooniindeksi
kordaja
(b)
|
Selektsiooniindeksi
täpsus
(rIA)
|
Vanavanemad
(4 väärtuse keskmine)
|
h2
|
|
Vanemad
(2 väärtuse keskmine)
|
h2
|
|
Indiviid
ise
(1 väärtus)
|
h2
|
|
Indiviid
ise
(n korduva mõõtmise keskmine)
|
|
|
Täisõved
(n mõõtmise keskmine)
|
|
|
Poolõved
(n mõõtmise keskmine)
|
|
|
Järglased
(n mõõtmise keskmine)
|
|
|
Joonis
4. Aretusväärtuse hinnangu täpsus
sõltuvalt päritavuskoefitsiendi väärtusest
ja erinevatel ajajärkudel kättesaadavast
informatsioonist (püsivad keskkonnaefektid
on loetud võrdseks nulliga).
|