Õpiobjektid -> Selektsiooniindeksid

SELEKTSIOONIINDEKSID


Õpiobjekti kirjeldus
Õpijuhis
 
1. Definitsioonid
2. Aretusväärtuse prognoosimine ühe informatsiooniallika alusel
3. Aretusväärtuse prognoosimine ühele tunnusele teise kaudu
4. Näiteid mitmestest selektsiooni-indeksitest
5. Kasumiindeksid
6. Selektsiooniindeksite teisendamine
7. Enesekontroll
Lisa
¤ Kogu materjal ühe pdf-failina: Selektsiooniindeksid.pdf
¤ Exceli makro selektsiooniindeksite konstrueerimiseks ja võrdlemiseks: stselind_est.xls

Selektsiooniindeksi täpsus

Selektsiooniindeksi kujul avalduva aretusväärtuse hinnangu usaldusväärsuse mõõtmisel lähtutakse hinnangu varieeruvusest ning hinnangu ja hinnatava parameetri tegeliku väärtuse sarnasusest.

Aretusväärtuse hinnangu varieeruvust mõõdavad selektsiooniindeksi dispersioon ja standardhälve (viimane kujutab enesest hinnatava aretusväärtuse standardviga: ).

Lähtudes selektsiooniindeksi maatrikskujust I = bTX ja indeksi kordajate avaldisest b = var(X)-1cov(X,A) = P-1G, on indeksi dispersioon avaldatav maatriksvõrdusena

.
(4)

Lihtsamate indeksite puhul saab lähtuda ka viimase maatriksvõrduse elementhaaval esitusest

.
(5)

Hinnatava aretusväärtuse standardviga avaldub seosena

.
(6)

Selektsioonindeksi täpsuse (accuracy) all mõistetakse korrelatsiooni indeksi kujul hinnatud ja tegeliku aretusväärtuse vahel:

.

Korrelatsioon indeksi ja tegeliku aretusväärtuse vahel esitub vastavalt korrelatsioonikordaja definitsioonile seosena

.

Et

,

siis

.
(7)

Keerulisemate indeksite puhul on sageli mõttekas arvutada nende täpsus otse dispersioonimaatriksite G ja P ning populatsiooni geneetiliste parameetrite kaudu, ilma indeksi kordajaid bi eelnevalt välja arvutamata:

.

Viimase võrduse tuletamisel on lähtutud sellest, et , ning päritavuskoefitsiendi definitsioonist tulenevalt .

Hinnatava aretusväärtuse standardviga avaldub indeksi täpsuse kaudu kujul

.
(8)

Erineva informatsiooni selektsiooniindeksiks inkorporeerimisel võib sageli osutuda vajalikuks teadmine, kuivõrd ühe või teise informatsiooniallika arvesse võtmine või mittevõtmine indeksi täpsust muudab. Kuna igale informatsiooniallikale vastab selektsiooniindeksis üks liidetav ja seeläbi ka üks kordaja bi, on ja avaldiste alusel leitavad valemid indeksi nn suhtelise efektiivsuse tarvis.

Võtame vaatluse alla kaks selektsiooniindeksit:

I = b1X1 + b2X2 + ... + bmXm

ja

II-i = b1X1 + ... + bi-1Xi-1 + bi+1Xi+1 + ... + bmXm.

Cunningham, E.P. (The relative efficiencies of selection indexes. Acta. Agric. Scand. 19, 45-48, 1969) näitas, et

,

kus Wii on fenotüübil mõõdetud erinevuste dispersioonimaatriksi P pöördmaatriksi vastav diagonaalielement,

.

Indeksi täpsuse muutus avaldub kujul

ja suhteline efektiivsus, mõõdetuna i. informatsiooniallika Xi osakaaluna kogu indeksi täpsusest, kujul

.


< Eelmine

Creative Commons License Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Unported License