Õpiobjektid -> Selektsiooniindeksid

SELEKTSIOONIINDEKSID


Õpiobjekti kirjeldus
Õpijuhis
 
1. Definitsioonid
2. Aretusväärtuse prognoosimine ühe informatsiooniallika alusel
3. Aretusväärtuse prognoosimine ühele tunnusele teise kaudu
4. Näiteid mitmestest selektsiooni-indeksitest
5. Kasumiindeksid
6. Selektsiooniindeksite teisendamine
7. Enesekontroll
Lisa
¤ Kogu materjal ühe pdf-failina: Selektsiooniindeksid.pdf
¤ Exceli makro selektsiooniindeksite konstrueerimiseks ja võrdlemiseks: stselind_est.xls

Selektsiooniindeks ühele tunnusele

Juhul kui kogu selektsioonialune populatsioon paikneb sarnastes keskkonnatingimustes, piisab geneetiliselt parimate indiviidide välja valimiseks iga indiviidi (ja/või tema sugulaste) fenotüübiväärtuste võrdlemisest populatsiooni keskmisega. Kõik need fenotüübil mõõdetud erinevused koondatakse sobivalt valitud kordajatega kaalutuna ühte võrrandisse. Sellist looma aretusväärtuse (või geneetilise väärtuse) määramiseks konstrueeritud võrrandit nimetatakse selektsiooniindeksiks.

Selektsiooniindeksi üldkuju on

I = b1X1 + b2X2 + ... + bmXm,
(1)

kus Xi tähistab indiviidi enese või tema sugulase fenotüübiväärtuse (või fenotüübiväärtuste keskmise) erinevust populatsiooni keskmisest ja bi on sobivalt valitud kaaluparameeter (mis vastavalt regressioonikordaja olemusele näitab muutust indeksi väärtuses fenotüübiväärtuse muutumisel ühe ühiku võrra).

Parameetrid bi püütakse valida nii, et indeks I kujutaks enesest parimat prognoosi aretusväärtusele A, . Parim tähendab siin, et

  • korrelatsioon prognoositud aretusväärtuse (indeksi väärtuse) ja tegeliku aretusväärtuse vahel, , on maksimaalne,
  • prognooside ruutviga (A - I)2 ja prognooside varieeruvus var(I) on minimaalsed,
  • indiviidide korrektne järjestamine nende geneetilise potentsiaali alusel toimub suurima tõenäosusega ning
  • selektsiooni läbi saavutatav geneetiline edu on maksimaalne.

Samuti teisendatakse kordajate bi avaldisi nii, et need ei sõltuks uuritava tunnuse väärtustest konkreetses populatsioonis, vaid avalduksid standardsete, eeldatavalt suhteliselt muutumatute ja normeeritud väärtustega populatsioonigeneetika parameetrite nagu päritavuskoefitsient, korduvus, geneetilised korrelatsioonikordajad jne funktsioonina.

Et selektsiooniindeks on fenotüübil mõõdetud väärtuste suhtes lineaarne võrrand, nimetatakse teda ka aretusväärtuse parimaks lineaarseks prognoosiks (best linear predictor, BLP).

Ühe indiviidi ühele tunnusele konstrueeritud selektsiooniindeks (1) on maatrikskujul järgmine:

I = bTX,

kus b = (b1 b2 ... bm)T on selektsiooniindeksi kaaluparameetrite vektor ja X = (X1 X2 ... Xm)T on fenotüübil mõõdetud erinevuste vektor.

Et selektsiooniindeks on oma kujult mitmene regressioonivõrrand, on tema kordajad bi avaldatavad seosest

bi = cov(Xi,A) / var(bi).
(2)

Sama valem maatrikskujul kirjapanduna:

b = var(X)-1cov(X,A) = P-1G,
(3)

kus var(X) = P on fenotüübil mõõdetud erinevuste dispersioonimaatriks (dimensiooniga mxm) ja cov(X,A) = G on fenotüübi ja tegeliku genotüübi vaheliste kovariatsioonide mx1-vektor:

ja

.


< Eelmine

Creative Commons License Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Unported License