|
|
|
|
1.
Sissejuhatus |
|
2.
Binaarse tunnuse seos mittearvulise tunnusega või
diskreetse arvtunnusega |
|
3.
Binaarse
tunnuse seos pideva arvtunnusega |
|
4.
Enesekontroll |
|
Lisa |
¤
|
Kogu
materjal ühe pdf-failina:
|
|
|
Vastused
ja lahendused
-
16-l mullikal on fikseeritud nende tiinestuvus esimesest
seemendusest ning lisaks on nad genotüpiseeritud
teatud lookuste osas. Uurimaks seost mullikate tiinestumise
ja ühe konkreetse genotüübi vahel,
konstrueeriti järgmine sagedustabel.
Genotüüp |
Ei
tiinestunud
|
Tiinestus
|
Kokku
|
AA |
2
|
5
|
7
|
AG |
8
|
1
|
9
|
Kokku |
10
|
6
|
16
|
a)
Arvutage toodud tabeli alusel tiinestuvuskordajad
("risk tiinestuda"), riskisuhted ja ansside
suhted ning sõnastage nende alusel mõned
laused.
Vastus:
genotüübiga
AA lehmade tiinestuvuskordaja on 0,714 ja genotüübiga
AG lehmade tiinestuvuskordaja on 0,111, st et genotüübiga
AA lehmadest tiinestus 71,4% ja genotüübiga
AG lehmadest 11,1%.
Riskisuhe RR = 6,43 tähendab, et genotüübiga
AA lehmadel on "risk" tiinestuda 4,43
korda suurem, võrreldes genotüübiga
AG lehmadega.
ansside suhte OR = 20,0 alusel võib
väita, et genotüübiga AA lehmadel
on anss tiinestuda 20 korda suurem, võrreldes
genotüübiga AG lehmadega.
b)
Arvutage ansside suhte 95%-usaldusintervall
ja sõnastage järeldus seose statistilise
olulisuse kohta.
Vastus:
ansside suhte 95%-usaldusintervall 95%CIOR
= (1,42; 282,46) näitab, et genotüübiga
AA lehmade tiinestumine erineb statistiliselt oluliselt
genotüübiga AG lehmade tiinestumisest
(sest 95%-usaldusintervall ei sisalda arvu 1).
c)
Teostage χ2-test ja sõnastage
järeldus seose statistilise olulisuse kohta.
Vastus:
p = 0,0134 < 0,05, seega on seos uuritava
genotüübi ja lehmade tiinestumise vahel
statistiliselt oluline.
d)
Teostage Fisheri täpne test (näiteks mõne
online-kalkulaatori abil) ja sõnastage järeldus
seose statistilise olulisuse kohta.
Vastus:
ühepoolsele testile vastav olulisuse tõenäosus
p = 0,024, kahepoolsele testile vastav olulisuse
tõenäosus sõltuvalt arvtamise
metoodikast p = 0,035 või p
= 0,049. Seega on seos uuritava genotüübi
ja lehmade tiinestumise vahel statistiliselt oluline.
- Uuriti
kahjurite surevust sõltuvalt kahjuritõrjevahendi
kontsentratsioonist. Uuringu andmed ning logistilise
ja probit-regressiooni tulemused on esitatud järgmisel
joonisel.

a)
Leidke 90%-lise tõenäosusega surmav
kontsentratsioon (LC90, 90% lethal concentration)
nii logistilise kui ka probit-regressiooni alusel.
Vastus:
logistilise
mudeli kohaselt Surevus = 1 / [1 + exp(2,46
- 0,072*Kontsentratsioon)], mistap 90%-liselt
surmav kontsentratsioon
LC90
= {LN[0,9/(1-0,9)] + 2,46}/0,072 = 64,68 mg;
probit-mudeli
kohaselt Surevus = Φ(-1,44 + 0,041*Kontsentratsioon),
mistap 90%-liselt surmav kontsentratsioon
LC90
= [Φ-1(0,9) + 1,44]/0,041 = (1,28+1,44)/0,041
= 66,38 mg.
b)
Kui suur on ansside suhe ja mida see näitab?
Vastus:
OR = e0,072 = 1,075, seega
suureneb kahjuritõrjevahendi kontsentratsiooni
suurenemisel 1 mg võrra anss, et kahjur
sureb, 1,075 korda.
-
Uuriti, kui sügavates veekogudes armastab kudeda
mudakonn. Uuringu andmed ning logistilise regressioonanalüüsi
tulemused on esitatud järgmisel joonisel.

a)
Millisele hinnangulisele kudemistõenäosusele
vastab kudemiseks sobivaid ja mittesobivaid veekogusid
optimaalseimalt eristav sügavuse piirväärtus
45 cm?
Vastus:
kudemiseks sobivaks võib veekogu lugeda juba
siis, kui logistilisest mudelist hinnatud kudemiseks
sobivuse tõenäosus on üle 0,35.
b)
Mitu korda väheneb kudemise anss veekogu
sügavuse suurenemisel 1 cm võrra?
Vastus:
OR = e-0,0743 = 0,928,
seega väheneb veekogu sügavuse suurenemisega
1 cm võrra anss sobida mudakonnale
kudemiseks 0,928 korda.
c)
Mida tähendab, et antud mudeli tundlikkus on
0,71 ja spetsiifilisus 0,68?
Vastus:
45 cm-st madalamad on 71% kudeveekogusid ja 45 cm-st
sügavamad on 68% kudemiseks mittevalitud veekogusid.
d)
Kui teada on, et ROC-kõvera alune pindala
on AUC = 0,74 ja 95%CIAUC
= (0,58;0,91), siis kui hästi võimaldab
veekogu sügavus prognoosida selle sobivust
mudakonnale kudemiseks ja kas vastav seos on statistiliselt
oluline?
Vastus:
otsustades veekogu sobivuse üle mudakonnale
kudemiseks üksnes veekogu sügavuse järgi,
on prognoosi täpsus rahuldav (AUC =
0,74), samas on seos veekogu sügavuse ja kudemistõenäosuse
vahel on statistiliselt oluline (p<0,05,
usaldusintervall ei sisalda arvu 0,5).
|
|
<
Eelmine |
|
|