Juhtude esinemissagedus ja riskisuhe

Juhtude esinemissagedus ehk risk (epidemioloogias haigestumuskordaja; ingl. incidence rate, rate) leitakse iga riskifaktori taseme tarvis kui juhtude esinemise arv jagatuna kõigi antud tasemele vastavate vaatluste arvuga.

Kui tegu on 2x2-tabeliga kujul

avalduvad juhtude esinemissagedused ehk riskid suhetena a/(a+b) ja c/(c+d).

Riskisuhe (ingl. risk ratio, relative risk; RR) avaldub suhtena

RR = (juhu risk eksponeeritutel)/(juhu risk mitteeksponeeritutel),

ehk, kasutades tabelis toodud tähistusi,

RR = [a/(a+b)] / [c/(c+d)].

Et mitteeksponeerituid käsitletakse nö baasgrupina (vt punkt 1.1), on nende puhul riskisuhte väärtuseks üks.
Juhul, kui võrreldavaid gruppe on enam kui kaks, leitakse riskisuhe tavaliselt kas vähima juhtude esinemissagedusega rea (faktori taseme) või siis sisulistel kaalutlustel nö baasina ehk referentsgrupina käsitletava faktori taseme suhtes.

Riskisuhte alusel järelduste sõnastamine lähtub sellest, et

• kui sündmuse toimumise esinemissagedus võrreldavais gruppides on ühesugune, on riskisuhte väärtuseks üks (RR = 1),
• kui riskisuhte väärtus on ühest suurem (RR > 1), on uuritava sündmuse toimumise sagedus eksponeerituil (katsegrupis) suurem, kui mitteeksponeerituil (kontrollgrupis),
• kui riskisuhte väärtus on aga ühest väiksem (RR < 1), on uuritava sündmuse toimumise sagedus eksponeerituil (katsegrupis) väiksem, kui mitteeksponeerituil (kontrollgrupis).

Otsustamaks võrreldavate gruppide vahelise erinevuse statistilise olulisuse üle, võib kasutada riskisuhte 95%-list usaldusintervalli (ingl. confidence interval; CI):

• kui erinevuse puudumisele (nullhüpoteesile) vastav arv 1 jääb usaldusintervalli sisse, ei ole katse- ja kontrollgrupi vaheline erinevus statistiliselt oluline (1Î95%CI_RR -> p>0,05),
• kui aga usaldusintervall arvu 1 ei sisalda, on katse- ja kontrollgrupi vaheline erinevus statistiliselt oluline (1Ï95%CI_RR -> p<0,05).
  

95%-line usaldusintervall riskisuhtele on ligikaudu hinnatav valemist

,

kus .
 

Koerte näites

	Ei saanud terveks	Sai terveks	Kokku
Emane	9	4	13
Isane	2	10	12
Kokku	11	14	25

on terveks mittesaamise risk emastel koertel 9/(9+4) = 0,69 ja isastel koertel 2/(2+10) = 0,17.

Riskisuhe avaldub aga kujul

RR = [9/(9+4)] / [2/(2+10)] = 4,15.

Seega on emastel koertel 4,15 korda suurem risk terveks mitte saada.

95%-lised usalduspiirid riskisuhtele tulevad (0,90; 19,23). Et arv üks sisaldub leitud 95%-lises usaldusintervallis, ei ole olulisuse nivool 0,05 alust väita, nagu erineks terveks mittesaamise risk emastel ja isastel statistiliselt oluliselt.

Valides faktori sugu baastasemeks hoopis isased, tuleb riskisuhteks

RR = [2/(2+10)] / [9/(9+4)] = 0,24.

See tähendab, et isastel koertel on risk terveks mitte saada 0,24 korda väiksem, kui emastel koertel. 95%-line usaldusintrevall tuleb sellisel juhul (0,05; 1,11), mis ei anna samuti alust lugeda soo ja ravi tulemuse seotust tõestatuks.