Kahemõõtmeline sagedustabel

Kahemõõtmeline sagedustabel näitab, kui mitu korda huvipakkuv sündmus toimus (nö juhud) ja kui mitu korda ei toimunud (kontrollid) diskreetse faktori eri tasemetel. Kaheväärtuselise faktori puhul on tegu 2x2-tabeliga:

Näiteks uurides, kas teatud haigust põdenud koerte tervenemine sõltub koera soost, võib uuritud 25 koera jagada kahemõõtmelisse sagedustabelisse kujul

	Ei saanud terveks	Sai terveks
Emane	9	4
Isane	2	10

Selle tabeli alusel kokku 12-st isasest koerast 10 said ja kaks ei saanud terveks, 13-st emasest koerast aga neli said ja üheksa ei saanud terveks.

Enamasti lisatakse kahemõõtmelisse sagedustabelisse ka summaveerg ja -rida:

Sama tabel koerte näite tarvis:

	Ei saanud terveks	Sai terveks	Kokku
Emane	9	4	13
Isane	2	10	12
Kokku	11	14	25

Muidugi ei ole kahemõõtmelise sagedustabeli rakendamine piiratud vaid kaheväärtuseliste tunnustega. Üldjuhul võib tunnustel X ja Y, mille vahelist seost uuritakse, olla vastavalt m ja k erinevat väärtust x₁, x₂, ..., x_m ja y₁, y₂, ..., y_k. Nende tunnuste võimalikku omavahelist seotust kirjeldav kahemõõtmeline sagedustabel omab siis m veergu (iga veerg vastab erinevale tunnuse X väärtusele) ja k rida (iga rida vastab erinevale tunnuse Y väärtusele). Nii tekib mxk lahtrit, millest igaüks vastab tunnuste väärtuste erinevale kombinatsioonile. Igasse lahtrisse kirjutatakse vastava väärtuspaari esinemise sagedus n_ij. Sagedustabeli viimane rida ja veerg saadakse reasagedusi ja veerusagedusi kokku liites. Sellele viitavad ka tähistused n_i. ja n_.j,

, .

Punktiga tähistatakse need indeksid, üle mille käis vastava suuruse arvutamisel summeerimine.

Sagedustabeli alumises parempoolses lahtris esitatakse tavaliselt valimi maht n. Kuna see arvutatakse ääresageduste summeerimise teel,

,

siis võib vastatava suuruse tähistamiseks kasutada ka sümbolit n_...

Kahemõõtmelise sagedustabeli üldkuju on järgmine: