Markerselektsioon
Geneetika
arenguga lisandus põllumajandusloomade aretusse
võimalus võtta arvesse loomade erinevusi
DNA-tasandil - vastavat selektsioonimeetodit nimetatakse
marker-selektsiooniks. Küllaltki levinud
on tõuloomade genotüpiseerimine üksikute
midagi halba või head kaasa toovate (sageli
retsessiivsete) geenilookuste osas.
Näiteks
eesti holsteini tõu aretusprogrammis (vt http://www.etky.ee/est/aretus2.php?id=33)
on kirjas järgmist.
"Kõik
aretuseks valitavad noorpullid genotüpiseeritakse
BLAD (leukotsüütide kleepumise puudulikkuse
sündroom) ja CVM (kompleksne lülisamba
väärareng) suhtes. Võimalusel välditakse
nimetatud geenidefektide suhtes heterosügootsete
pullide kasutamist aretuseks.
Kasumlikkuse suurendamiseks, pidades silmas juustutootmise
efektiivust, genotüpiseeritakse piimavalkude
pärilikud tüübid (k-kaseiin
ja b-laktoglobuliin) kõikidel noorpullidel.
Teadaolevalt on nende valkude B-alleelid seotud kõrge
rasva- ja kaseiinisisaldusega piimas, piima paremate
koaguleerimise omadustega, kõrgema juustu väljatuleku
saagise ja parema kvaliteediga. Valiku eesmärgiks
on suurendada k-kaseiini B ja b-laktoglobuliini B
alleelide esinemissagedust eesti holsteini tõul.
Geenitestide
tulemused märgitakse looma põlvnemisandmete
juurde."
Lammastel
on leitud, et PrP-geeni ARR-alleeliga kaasneb
resistentsus transmissiivse spongiformse entsefalopaatia
(lammaste puhul on haigus tuntud ka kui skreip)
suhtes. Kuigi Eestis pole skreipi seni registreeritud,
on lammaste aretusprogrammi üheks eesmärgiks
seatud ARR-alleeli esinemissageduse suurendamine lambakarjades.
Selleks on Eesti Lambakasvatajate Selts sätestanud,
et kõigis jõudluskontrolli all olevates karjades
tuleb alates 2005. a. enne jäärade aretuses
kasutamist kohustuslikus korras määrata nende PrP
genotüüp. Uttede osas viiakse läbi sõeluuring.
Vt
täpsemalt: http://www.lammas.ee/est/skreip/
Kõiki
neid ja mitmeid teisigi geeniteste pakub loomakasvatajatele
ka Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja
loomakasvatuse instituudi loomageneetika ja tõuaretuse
osakonna geneetika labor - vt http://vliteenused.emu.ee/loomakasvatajale/teenused/
Samas,
et enamiku majanduslikult oluliste tunnuste väärtused
kujunevad siiski suure hulga väga väikese
mõjuga geenide ja keskkonna koosmõju
tulemusena, ei ole vastavate DNA-piirkondade (nn põhigeenide
ehk QTL-de; QTL
- quantitative trait locus e kvantitatiivse
tunnuse lookus) tuvastamine markerselektsioonis
kasutamiseks vajaliku täpsusega realiseerunud.
Näiteks on erinevad uuringud leidnud kokku üle
1000 piimatoodanguga potentsiaalselt seotud geneetilise
markeri, samas on uuringute kooskõla suhteliselt
nõrk ja ühegi lookuse keskmine efekt ei
ole suurem kui 2-3% kogu aditiivgeneetilisest mõjust.
|