Vitamiinipreparaadid
Vitamiinipreparaatidest kasutatakse
söödalisanditena tiamiini (B1-vitamiin), riboflaviini (B2-vitamiin),
nikotiinhapet ja nikotiinhappeamiidi (B5-vitamiin), püridoksiini
(B6-vitamiin), foolhapet ehk foliini, tsüanokobalamiini (B12-
vitamiin), ergokaltsiferooli (D2-vtamiin), kolekaltsiferooli
(D3-vitamiin), füllokinooni (K1-vitamiin), menadiooni (K3-vitamiin).
B3-vitamiini kasutatavaks preparaadiks on kaltsiumpantotenaat, B4-
vitamiini manustatakse loomadele koliinkloriidi näol. A-vitamiin
(retinool) on turustatav retinoolatsetaadina ja retinoolpalmitaadina,
E-vitamiin α-tokoferoolatsetaadina.
Rasvlahustuvaid vitamiine (A, D, E, K) kasutatakse tavaliselt
õlilahustena, kus vitamiinide aktiivsus on väiksem kui puhta vitamiini
aktiivsus. Tuntud komplekspreparaat on kalamaksaõli, mis sisaldab nii
A- kui D-vitamiini. Selle vitamiinisisaldust tõstetakse veel vastava
töötlemisega, saadakse vitmaniseeritud kalamaksaõli.
Toodetakse ka karotiini söödapreparaati. Kuiv söödapreparaat on
oranžika värvusega, mille 1 g-s on vähemalt 5 mg beeta-karotiini. On
veel karotiinikontsentraat ja karotool, mis on õlilahused ja sisaldavad
1 ml vastavalt 2 ja 1 mg karotiini. Sagedamini kui puhtaid vitamiine ja
nende lahustuvaid preparaate (õlilahuseid), kasutatakse
söödalisanditena kuivpreparaate, millesse peale vitamiini kuulub veel
mingi struktuuraine (täiteaine). Mikrobiaalse sünteesi teel valmistatud
söödapreparaadid sisaldavad ka toitekeskkonna jääke. Kuivpreparaatide
loetelu, nende iseloomustus, kasutamisjuhendid on toodud vastavates
käsiraamatutes ja reklaamiprospektides.