Antioksüdandid
Rasvlahustuvad
vitamiinid (A, D, E, K), karotiin, küllastumata rasvhapped ja mitmed
aminohapped lagunevad vaba hapniku ja valguse toimel, eriti aga
orgaaniliste ja anorgaaniliste katalüsaatorite (koobalti, vase, raua,
jt. mikroelementide soolade) manulusel kiiresti. Tekkinud laguproduktid
mõjuvad loomaorganismile depresseerivalt ja võivad esile kutsuda
mürgitusi. Oksüdatsiooni vältimiseks lisatakse söötadele antioksüdante,
mille molekulid moodustavad aktiivsete radikaalidega ühinedes
väheaktiivseid radikaale ning oksüdatsioon kas lakkab või aeglustub.
Antioksüdatiivseid
aineid on palju, osa neist looduslikud, teised sünteetilised ühendid.
Looduslikud antioksüdandid on looma ja taimerakkudes leiduvad
tokoferoolid, letsitiin, gossüpol jpt. Neid esineb puhastamata
rasvades, maisi- ja sojajahus ning srottides. Sünteetilistest võiks
nimetada butüüloksütoluool ehk ionool, butüüloksüantisool, diludiin,
santokviin jt. Antioküdantide toime oleneb nende struktuurist, doosist
tingimustest milles säilitatakse söötasid. (temperatuur, niiskus,
hapniku juurdepääs, mikroelementide soolade olemasolu jne.).