Põldhein
Põldhein on tavaliselt
põllu külvikorras kasvavate ristiku ja kõrreliste segust saadav hein.
Põldheina kamaras on esimesel kasutusaastal ülekaalus ristik, teisel ja
kolmandal aastal hakkab ristiku osatähtsus vähenema ja ülekaalu
saavutavad kõrrelised.
Heina kuivaine toiteväärtus on enamasti väiksem
kui silol, kuna heina tegemiseks peavad heintaimed olema hilisemas arengufaasis. Põldheina toiteväärtus sõltub ristiku ja timuti
vahekorrast. Ristikurikka põldheina (75% ristikut) kuivaines on,
olenevalt arengufaasist, 13…14% proteiini ja rohkesti kaltsiumi (10…11
g/kg), ristikuvaese põldheina (25% ristikut) kuivaine sisaldab 8…10%
proteiini ja 6…7 g/kg kaltsiumi. Fosforit on põldheinas vähe –
kuivaines 2…3 g/kg. Metaboliseeruvat energiat annab 1 kg kuivainet
8...9 MJ, loomise algul koristatud hein kuni 10 MJ.
Haljassöödaga ja
siloga võrreldes sisaldab hein toorkiudu tunduvalt rohkem – 30…35%.
Kõrreliste heina (timuthein, kerahein, raihein) kuivaines on proteiini
keskmiselt 9…12%, metaboliseeruvat energiat 8…9 MJ/kg. Kaltsiumi on
kuivaines 4,5…5 ja fosforit 2…3 g/kg.
Liblikõieliste hein sisaldab
rohkem proteiini ja kaltsiumi kui kõrrelise hein. Ristikheina kuivaines
on, olenevalt arengufaasist, 13…15% proteiini, lutsernheinas veelgi
rohkem – 15…18%, kaltsiumisisaldus on vastavalt – 13…15 ja 16…17 g/kg,
fosforit 2,5…3 g/kg.
Timuthein
http://www.hay-net.com/timothy.htm