Haljassöödad
Haljassöödad jagunevad:
- karjamaarohi,
- põllult saadavad haljassöödad.
Karjamaarohi on kultuur- või looduslikult karjamaalt saadav suvine rohusööt. Põllult saadavad haljassöödad on kevadel külvatud ning suvel või sügisesel siirdeperioodil söödetavad rohusöödad.
Haljassöötade
keemiline koostis ja toiteväärtus sõltub taimede kasvufaasist. Üldiselt
on nad on vesised söödad (kuivainet 15…25%), kuid kuivaine on kõrge
bioloogilise väärtusega. Noor rohi on proteiini-, vitamiinide ja
mineraalelementide rikas ning on hästi söödav ja kergesti seeduv.
Sõltuvalt haljassööda liigist võib kuivaines proteiini olla 15…22%
(kõrrelistes vähem, liblikõielistes rohkem). Noores rohus olev proteiin
on hea aminohappelise koostisega, seal on rohkesti ka kergesti
seeduvaid süsivesikuid.
Haljassöötade toiteväärtuse
oluliseks näitajaks on toorkiusisaldus. Noore rohu kuivaines on
toorkiudu 20…25%, ülekasvanud rohus aga kuni 30%. Haljassöötades, eriti
liblikõielistes on rohkesti kaltsiumi (kõrreliste kuivaines 7…8 g/kg,
liblikõielistes 16…17 g/kg), kaaliumi (kuivaines ~30 g/kg). Fosforit on
haljassöötade kuivaines 3…4 g/kg. Vähe on haljassöötades naatriumi
(kuivaines 0,5…0,6 g/kg).