Söödarasv
Loomadele saab sööta
nii taimse kui ka loomse päritoluga rasvu. Rasv on väga energiarikas
sööt (kuivaines 25…30 MJ metaboliseeruvat energiat), mida söödetakse
suuretoodangulistele lehmadele laktatsiooni algul.
Rasvaga on võimalik
söödaratsiooni energiakontsentratsiooni tõsta 12…12,5 MJ-ni. Rasvade
söötmisel mäletsejalistele tuleb arvestada, et rohke küllastumata
rasvhapete söötmine (õlitaimede seemnetes ja kookides olev rasv) pärsib
mäletsejalistel vatsas toimuvaid fermentatsiooniprotsesse, mistõttu
väheneb raku kestaainete seede. Veistele lisasöödana kasutatavad
taimsed rasvad muudetakse tööstuslikult vatsamikroobidele kahjutuks.
Üks võimalus selleks on küllastumata rasvhapped muutmine küllastunud
rasvhapeteks (hüdrogeenimine). Veel kasutatakse rasvhapete
separeerimist ja rasvade (triglütseriidide) muutmist mingiks vatsas
lõhustumatuks kompleksiks (tavaliselt kaltsiumseebiks ehk kaitstud
rasvaks). Ratsiooni energiasisalduse suurendamise eesmärgil on söödetud
lehmadele negatiivse energiabilansi perioodil (laktatsiooni kahel
esimesel kuul) maksimaalselt 0,5 kg kaitsmata ja lisaks veel 0,5 kg
kaitstud rasva. Vasikate täispiimaasendaja valmistamisel kasutatakse
nii loomset kui taimset rasva.
Söödarasv