Kalast saadavad söödad
Toidukala kõrval
saadakse merest hulgaliselt ka praakkala, mida kasutatakse
loomasöödaks. Söödaks lähevad ka kala töötlemisel saadavad kalarapped
(pead, sisikonnad, uimed, luud). Värsket kala söödetakse loomadele
harva. Inimtoiduks sobimatust kalast, samuti kalatööstuse jääkidest
valmistatakse kalajahu.
Kalajahu koostis ja
väärtus sõltub toormaterjalist. Kalajahu on väga proteiinirikas
(kuivaines 60…70%) sööt ning selle proteiin on täisväärtuslik. Kalajahu
söödetakse nii proteiini kui ka kriitiliste aminohapete tarbe katmiseks
sigadele, lindudele ja karusloomadele. Kala ja kalajäätmed sisaldavad
peaaegu kõiki organismile vajalikke vitamiine, eriti B-rühma vitamiine
(tervetes kalades on ka A- ja D-vitamiini). Rikkad on kalasaadused ka
mineraalelementide sisalduse poolest, eriti palju on kaltsiumi ja
fosforit. Kalajahu ühes kilogrammis kuivaines võib leiduda, sõltuvalt
materjalist, kaltsiumi 50…60 g, fosforit 25…35 g. Rasva võib kalajahu
kuivaines olla kuni 12%. Suure rasvasisaldusega kalajahu sigadele
söötes tuleb olla ettevaatlik, sest see jätab lihale ebameeldiva lõhna
ning muudab peki pehmeks ja kollaseks.
Metaboliseeruva energia sisaldus sõltub rasvasisaldusest. Rasvavaene kala- ja kalajäätmejahu kuivaine annab sigadele söötes metaboliseeruvat energiat 14…15 MJ/kg, rasvarikas 17…17,5 MJ/kg.
Kalajahu