Õpiobjektid -> Indiviidide vaheline aditiivgeneetiline sugulus


INDIVIIDIDE VAHELINE ADITIIVGENEETILINE SUGULUS


ÕPIOBJEKTI KIRJELDUS SUGULUS-
KOEFITSIENTIDE
OLEMUS
WRIGHT'I RAJAKOEFITSIENTIDE MEETOD HENDERSONI MEETOD TARKVARA
Pedigree Viewer
ÜLESANDED SISUKORD

WRIGHT'I RAJAKOEFITSIENTIDE MEETOD SUGULUSKOEFITSIENTIDE LEIDMISEKS -> NÄITED

Näide 1. Leiame alljärgnevalt toodud põlvnemisskeemist indiviidi O inbriidingukoefitsiendi.

Indiviidi O vanemad X ja Y omavad ühiseid esivanemaid W ja Z, viimastest W on omakorda saadud sugulusaretuse tulemusel. Vastavalt valemile (7) tuleb FO arvutamisel leida päritolult identsete alleelide tõenäosus kahest põlvnemisteest lähtudes ja saadud tulemused liita:

.

Et FZ = 0 ja

(vaikimisi eeldame, et indiviidid Õ, Ä ja Z pole omavahel suguluses), siis

.

Suguluskoefitsiendi leidmise näitena uurime indiviidide X ja O vahelist aditiivgeneetilist sugulust. Et indiviididel X ja O on kaks ühist eellast - W ja Z, ning lisaks on indiviid X indiviidi O vanemaks, siis avaldub nendevaheline aditiivgeneetiline sugulus kolme liidetava summana:

.

Et FX = fWZ = 0, FW = ¼ ja FZ = 0 siis .


Keerulisemate põlvnemisskeemide puhul on sugulus- ja inbriidingukoefitsientide arvutamisel Wright'i rajakoefitsientide meetodil mõttekas esitada arvutused tabelina, kus on kirjas kõik võimalikud mittekattuvad rajad ühise eellaseni ja neile vastavad liidetavad koefitsiendi arvutusvalemis.


Näide 2. Kõrvaloleval joonisel on kujutatud osa Egiptuse Uuele riigile aluse pannud vaaraode 18. dünastia (1552 e.m.a.) sugupuust. Leiame kuninganna Hatšepsuti ja vaarao Thutmosis II tütre Neferura inbriidingukoefitsiendi, jättes arvesse võtmata vaarao Thutmosis I spekulatiivse pärinemise (joonisel katkendlikud jooned).

Arvutused koondame alljärgnevasse tabelisse.

Tee
nij + mij
Fi
FP liidetav
LKM
2
0
LHEIM
4
FE = ¼
LHFIM
4
FF = ¼
LHECFIM
6
0
LHFCEIM
6
0
LHFDEIM
6
0
LHEDFIM
6
0
LHECADFIM
8
0
LHEDACFIM
8
0
LHFCADEIM
8
0
LHFDACEIM
8
0
LHECBDFIM
8
0
LHEDBCFIM
8
0
LHFCBDEIM
8
0
LHFDBCEIM
8
0

Kui alleelide pärimisteed lõikuvad (lõikepunktis on ühine eellane), siis tuleb trajektoor sellest ühisest eellasest ettepoole (ülespoole) arvestusest välja jätta.


Näide 3. Analüüsime põlvnemispuud kõrvaloleval joonisel, leides indiviidi Z inbriidingukoefitsiendi.
Indiviidi Z vanemate, X ja Y, ühised eellased on A, B, C ja H (on ka D, aga põlvnemistee temani kulgeb nii X-i kui ka Y-i puhul läbi ühise eellase H, mistõttu alleelide põlvnemine seda teed mööda on juba arvesse võetud).

Koondame arvutused alljärgnevasse tabelisse.

Tee
nij + mij
Fi
FZ liidetav
XKHLY
2
FH = 1/8
XKGCHLY
4
0
XKHDBELY
4
0
XKHDBEJMY
8
0
XKGCADHLY
8
0

[¤] Teooria

[¤] Näited