Õpiobjektid -> Selektsiooniindeksid

SELEKTSIOONIINDEKSID


Õpiobjekti kirjeldus
Õpijuhis
 
1. Definitsioonid
2. Aretusväärtuse prognoosimine ühe informatsiooniallika alusel
3. Aretusväärtuse prognoosimine ühele tunnusele teise kaudu
4. Näiteid mitmestest selektsiooni-indeksitest
5. Kasumiindeksid
6. Selektsiooniindeksite teisendamine
7. Enesekontroll
Lisa
¤ Kogu materjal ühe pdf-failina: Selektsiooniindeksid.pdf
¤ Exceli makro selektsiooniindeksite konstrueerimiseks ja võrdlemiseks: stselind_est.xls

Ülesanded

  1. Teil on vaja hinnata aretusväärtused kümnele omavahel suguluses mitteolevale loomale. Vahendeid (rahalisi, ajalisi jne) on määramaks 20 fenotüübiväärtust.
    Oletame, et kõigil loomadel on fenotüübiväärtused soovi korral määratavad korduvalt, samuti on fenotüübiväärtusi võimalik määrata nii looma emal, järglastel kui ka poolõdedel.

    Milline fenotüübiväärtuste määramise strateegia annab täpseimad aretusväärtuste hinnangud, kui

    a) h2 = 0,25, R = 0,5 ja c2 = 0;

    b) h2 = 0,25, R = 1 ja c2 = 0;

    c) h2 = 0,25, R = 0,5, c2 = 0 ja loomal enesel pole fenotüübiväärtuste määramine võimalik.

    Lahendamiseks kasutage programmi stselind_est.xls.
    NB! Juhul, kui teil tekib probleeme antud faili avamisega või rakendamisega, on probleem ilmselt teie arvuti MS Office turvaseadetes (makrod pole lubatud). Lahendusena tuleks Excelil lubada antud faili sisu (makrode) kasutamist.
    Makrode lubamisest ja keelamisest MS Excelis vt näiteks
    http://office.microsoft.com/et-ee/excel-help/HA010354316.aspx
     

  2. Uurige, kuidas sõltub isa aretusväärtuse hinnangu täpsus tema järglaste arvust ja päritavuskoefitsiendi
    väärtusest.

    a) Konstrueerige Excelis tabel, kuhu pange kirja potentsiaalsed järglaste arvud n, huvi pakkuvad
    päritavuskoefitsiendi h2 väärtused ja arvutage valemist

    isa aretusväärtuse hinnangu täpsus.

    Potentsiaalne järglaste arv võiks varieeruda 1-st 100-ni ja aretusväärtuse hinnangute täpsused
    arvutage h2 = 0,2, h2 = 0,5 ja h2 = 0,8 korral.
    Illustreerige modelleerimise tulemusi joonisega.

    b) Millal on aretusväärtuse hindamiseks (täpsuse seisukohast) vaja rohkem järglasi, h2 = 0,2,
    h2 = 0,5 või h2 = 0,8 korral?

    c) Vähemalt kui mitut järglast on vaja, et isa aretusväärtuse hinnangu täpsus oleks vähemalt 0,8
    (eraldi h2 = 0,2, h2 = 0,5 ja h2 = 0,8 korral)?
     

  3. Kolmest huvi pakkuvast eesti tumedapealisest jäärast ühel on kolm, teisel kaks ja kolmandal üks poolõde (jäär ja tema poolõed on ühise isa järglased), kellel kõigil on registreeritud 100 päeva mass ja tallede arv esimesel poegimisel.

Andmed on esitatud järgmises tabelis.

Jäär
Utt
100 päeva mass
Tallede arv
I
1
22,8
1
I
2
26,2
2
I
3
24,7
1
II
4
26,1
2
II
5
22,5
2
III
6
27,9
1

a) Hinnake jäärade aretusväärtused mõlema tunnuse osas ja arvutage kõigile jääradele nende aretusväärtuste hinnangute täpsus (accuracy). Poolõdedele ühine keskkonnaefekt lugege võrdseks nulliga, c2HS = 0 (eeldatavalt on vaatlusalused poolõed pärit eri lautadest jmt).

Arvutused võite näiteks koondada järgnevat tüüpi tabelitesse (siin näide 100 päeva massi tarvis).

Jäär
Poolõdede arv (n)
100 päeva mass
Kordaja selektsiooni-indeksis (b)
Poolõdede keskmine
Poolõdede keskmise erinevus pop. keskmisest
Aretusväärtus (AV)
Aretusväärtuse hinnangu täpsus (r)
I
           
II
           
III
           

Arvutusteks vajalikud populatsiooni keskmised väärtused ja päritavuskoefitsiendid on kirjas järgnevas tabelis.

Tunnus
Baaspopulatsiooni
Päritavus (h2)
keskmine
standardhälve
100 päeva mass
25,3
2,76
0,5
Sündinud tallede arv
1,51
0,32
0,1

b) Hinnake kõigile jääradele suhteline aretusväärtus (kasumiindeksi väärtus) juhul, kui majanduslikud kaalud 100 päeva massile ja sündinud tallede arvule on vastavalt 0,25 ja 0,75.

c) Teisendage suhtelisi aretusväärtuseid nii, et nende keskmine oleks 100 ja standardhälve 10 punkti. Teisendamisel lähtuge sellest, et baaspopulatsioonis (mille suhtes on vaja populatsiooni geneetiliselt hinnata) on keskmine suhteline aretusväärtus 0 standardhälbega 1,5.
Järjestage jäärad suhteliste aretusväärtuste alusel. Arvutused võite näiteks koondada järgnevat tüüpi tabelisse.

Jäär
100 päeva massi aretusväärtus (AV100)
Viljakuse aretusväärtus (AVv)
Suhteline aretusväärtus
(SAV = 0,25AV100 + 0,75AVv)
Teisendatud suhteline aretusväärtus
Jäära järjekorranumber
I
 
 
 
 
 
II
 
 
 
 
 
III
 
 
 
 
 

< Eelmine

Creative Commons License Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Unported License