Kasumiindeksid

Reaalse aretuse eesmärk on loomapidamisest saadava majandusliku kasumi maksimaalne suurendamine. Selleks ei piisa aga üksnes fenotüübiväärtustel ja populatsiooni geneetilistel parameetritel baseeruvast valikust, lisaks on vaja arvestada ka iga selektsiooni all oleva tunnuse parandamisega kaasneva majandusliku efektiga. Selliseid iga tunnuse suhtelist olulisust mõõtvaid kaaluparameetreid nimetatakse majanduslikeks kaaludeks (inglise keeles economic weight). Et kogu aretus on suunatud tulevikku, on ka majanduslike kaaluda määramisel vajalik osata ette näha majanduslikku (ja ka poliitilist) situatsiooni tulevikus, samuti on hädavajalik omada võimalikult täpseid andmeid loomakasvatusega kaasnevate kulude ja tulude kohta.

Üldine valem kasumiindeksi (nimetatud ka kui agregaatgenotüüp, inglise keeles aggregate genotype) arvutamiseks on kujul

H = v₁A₁v + ₂A₂ + ... + v_mA_m,

kus A_i tähistab tunnuse i aretusväärtust ja v_i selle tunnuse majanduslikku kaalu.

Enne kasumiindeksi väärtuse välja arvutamist võidakse üksikud aretusväärtused eelnevalt standardiseerida ja normeerida (vt järgmine punkt: Selektsiooniindeksite teisendamine).

Näide. Olgu eesti holsteini tõugu lehma Lehvi 1. laktatsiooni piima-, rasva- ja valgutoodangu aretusväärtused vastavalt +600 kg, +10 kg ja +15 kg.

Vastavalt aretusprogrammile on eesmärgiks suurendada eelkõige piima valgu- ja rasvasisaldust, püüdes seejuures jätta kogutoodangu mahu vähemalt samale tasemele. Sellest lähtuvalt võetakse valgutoodangu majanduslikuks kaaluks +4, rasvatoodangu majanduslikuks kaaluks +1 ja piimatoodangu majanduslikuks kaaluks 0.

Lehvi kasumiindeksi väärtuseks (ehk suhteliseks aretusväärtuseks) saame:

H = 0*600 + 1*10 + 4*15 = +70.