Kartul
Kartul on vesine sööt,
temas on 18…26% kuivainet. Kartuli põhitoitaineks on tärklises, mis
moodustab kuivainest 63…78%. Peale selle on kartulis veel teisi
süsivesikuid: tselluloosi, hemitselluloosi, pektiinaineid ja suhkruid.
Tärklis on loomadele energiaallikaks kui ka lähtematerjaliks keharasva
moodustamisel. Proteiini on kartulis vähe (9% kuivaines), kuid kartulis
leiduv peamine valk – tuberiin on kõrge bioloogilise väärtusega. Vähe
on kartulis rasva (tabeli andmetel 0,7% kuivaines), toorkiudu (3,5%
kuivaines) ja mineraalelemente (toortuhka 5,5% kuivaines), viimastest
on ülekaalus kaalium (K 22, Ca 0,7 ja P 2,5 g/kg kuivaines) Kartul on
suhteliselt energiarikas sööt. Üks kilogramm kuivainet annab veistele
söötes 13 MJ, aurutatud kartul sigadele söötes 15,6 MJ metaboliseeruvat
energiat. Sügisel on kartuli mugulates palju ka C-vitamiini, kevadeks
on sellest järel vaid pool või üks kolmandik. Kartul sisaldab
glükoalkaloidi – solaniini, mis suurel hulgal antuna põhjustab
raskekujulisi seedeelundite haigusi ja närvisüsteemi häireid. Tervetes
normaalsetes mugulates on seda väga vähe (mitte üle 0,01%). Rohkem on
solaniini kartuli koortes, õige palju idudes ja päikese käes roheliseks
muutunud mugulates. Keetmisel solaniin lahustub vees.