Õpiobjektid -> Aretusväärtuste hindamine isa ja looma mudelist

ARETUSVÄÄRTUSTE HINDAMINE ISA JA LOOMA MUDELIST
Õpiobjekti kirjeldus
Õpijuhis
 
1. Pool- ja täisõvede mudelid
2. Looma mudel
3. Enesekontroll
Lisa
¤ Kogu materjal ühe pdf-failina: Isa_ja_looma_mudel.pdf
¤ Exceli makro isa ja looma mudeli rakendamiseks ja võrdlemiseks: SAMod_1c.xls

Lahendused

Võtke aluseks alljärgnev andmestik, andke see sobival kujul ette aretusväärtuste hindamiseks kasutatavale Exceli programmile SAMod_1c.xls' ja vastake järgmistele küsimustele.

  1. Hinnake kõigi täkkude tõutüübi aretusväärtused selektsiooniindeksi kujul. Päritavuskoefitsiendi h2 väärtuseks võtke 0,25.
  2. Hinnake kõigi täkkude tõutüübi aretusväärtused isa mudelist, võttes arvesse ka hindaja võimaliku mõju.
    • Milline on hindajate vaheline erinevus?
    • Kuidas muutus täkkude paremusjärjestus võrreldes selektsiooniindeksite abil hinnatud aretusväärtustega. Miks taoline erinevus ilmnes?
  3. Hinnake kõigi hobuste tõutüübi aretusväärtused looma mudelist, võttes täiendavalt arvesse ka seda, et Tiktor 697 E on Tukker 703 E isa ning Rosett 600 E ja Rommik 710 E on sama ema järglased.
    • Kas ja kuivõrd see täkkude aretusväärtuste hinnanguid muudab? Miks?
  4. Kuivõrd muutuvad isade aretusväärtuste hinnangud, kui looma mudelis võtta päritavuskoefitsiendi väärtuseks 0,6?
Hobuse nimi
Isa
Hindaja
Tõutüüp
Vaida
Vigur 682 E
1
7
Vaara
Vigur 682 E
1
7
Villu
Vigur 682 E
2
7
Viker
Vigur 682 E
1
6
Teini
Tukker 703 E
2
8
Taara
Tukker 703 E
1
7
Tenor
Tiktor 697 E
1
6
Tommy
Tiktor 697 E
1
7
Relli
Rosett 600 E
2
7
Rollu
Rosett 600 E
1
6
Raul
Rommik 710 E
2
8
Rolf
Rommik 710 E
2
9
Ruubik
Rommik 710 E
1
5

Tulemused:

Isa
Aretusväärtuste hinnangud ja täkkude paremusjärjestus
Selektsiooni-
indeks
Koht
Isa mudel
Koht
Looma mudel
Koht
h2 = 0,25
h2 = 0,25
h2 = 0,25
h2 = 0,6
Vigur 682 E
-0,073
3
0,009
3
0,010
0,022
3
Tukker 703 E
0,136
2
0,097
1
0,108
0,233
1
Tiktor 697 E
-0,100
4-5
0,030
2
0,073
0,151
2
Rosett 600 E
-0,100
4-5
-0,138
5
-0,136
-0,301
5
Rommik 710 E
0,137
1
0,002
4
-0,027
-0,047
4

Vastused küsimustele.

  1. Hinnake kõigi täkkude tõutüübi aretusväärtused isa mudelist, võttes arvesse ka hindaja võimaliku mõju.
    • Milline on hindajate vaheline erinevus?

     
    Teine hindaja annab keskmiselt 1,455 võrra paremaid hindeid.

    • Kuidas muutus täkkude paremusjärjestus võrreldes selektsiooniindeksite abil hinnatud aretusväärtustega. Miks taoline erinevus ilmnes?

    2.  
    Selektsiooniindeksite alusel esikohale paigutatud täkk Rommik langes isa mudelist hinnatud aretusväärtuste alusel neljandaks ja varem viimast kohta jaganud täkk Tiktor tõusis teiseks. Põhjuseks on asjaolu, et täku Rommik kolmest järglasest kahte hindas teine kohtunik, kes andis keskmiselt 1,455 võrra paremaid hindeid; täku Tiktor mõlemat järglast hindas aga madalamaid hindeid andnud esimene kohtunik. Kohtuniku mõju arvesse võtmata, nagu teeb selektsioniindeks, on tulemuseks ülehinnatud aretusväärtus täkule Rommik ja alahinnatud aretusväärtus täkule Tiktor.

  2. Hinnake kõigi hobuste tõutüübi aretusväärtused looma mudelist, võttes täiendavalt arvesse ka seda, et Tiktor 697 E on Tukker 703 E isa ning Rosett 600 E ja Rommik 710 E on sama ema järglased.
    • Kas ja kuivõrd see täkkude aretusväärtuste hinnanguid muudab? Miks?

    3.  
    Täkkude paremusjärjestus ei muutu.
    Küll muutub täkk Rommik tõutüüpi parandavast täkust tõutüüpi halvendavaks täkuks (Rommiku isa mudelist hinnatud positiivne aretusväärtus muutub looma mudeli rakendamise järel negatiivseks). Põhjuseks on asjaolu, et looma mudel võtab täiendavalt arvesse, et täkud Rosett ja Rommik on sama ema järglased, mistap neil peab olema keskmiselt 25% samu geene, mistap omakorda Rosetti järglaste kehvad tuelmused mõjutavad ka Rommiku geneetilise potentsiaali hinnangut.
    Täkkude Tiktor ja Tukker aretusväärtused muutuvad sarnasemateks ja paremateks - põhjuseks asjaolu, et looma mudel võtab arvesse ka nende omavahelise suguluse ja ka see, et kahepeale kokku on nende neljast tütrest tervelt kolm hinnatud kehvemaid hindeid andnud kohtuniku poolt, mistap looma mudel korrigeerib nende mõlema aretusväärtuseid üles poole.

  3. Kuivõrd muutuvad isade aretusväärtuste hinnangud, kui looma mudelis võtta päritavuskoefitsiendi väärtuseks 0,6?

    Täkkude paremusjärjestus päritavuskoefitsiendi väärtusest ei sõltu. Küll on täkkude vaheline erinevus seda suurem, mida suurem on päritavuskoefitsiendi väärtus.
< Eelmine
 

Creative Commons License Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Unported License