Segajõusööt

 
 
Kui segasööt koosneb põhiliselt teraviljajahudest, millele on lisatud proteiinisisalduse tõstmiseks proteiinisööta (õlikooke, srotte, kliisid, loomseid söötasid) ning mineraalelementide defitsiidi katmiseks mineraalsööta, nimetatakse sellist segasööta segajõusöödaks.
 
Kaasajal on segajõusöötade valmistamist lihtsustatud. Teraviljajahudele segatakse juurde teatud protsent (kuni 20%) täiendsööta, mis sisaldab 40…45% proteiini, vajalikul hulgal vitamiine ja mineraalelemente. Segajõusööt võib olla täis- või osaratsiooniline.
 
Täisratsiooniline segajõusööt on loomale ainsaks söödaks ja katab looma- või linnuliigi kõigi toitefaktorite tarbe. Nende koostamisel võetakse aluseks nõutavad toitefaktorite kontsentratsioonimäärad s.t kui palju toitefaktoreid peab ühe looma- või linnuliigile samas ka eri vanuserühmale mõeldud sööda kuivaine sisaldama. Erinevaid söötasid võetakse segusse sellises koguses, et toitefaktoreid ei oleks soovituslikust kogusest rohkem ega ka vähem. Suurtes sea- ja linnufarmides kasutatakse sageli sellist monosööta, sest nende etteandmist on võimalik täielikult mehhaniseerida.
 
Osaratsioonilist segajõusööta antakse põhiratsiooni lisaks, et rahuldada loomade energia-, proteiini- ja mineraalelementide tarvet vastavalt sellele, kui palju põhiratsiooniga puudu jääb. Söödetakse näiteks veistele lisaks rohusöötadele.
 
Segajõusöötasid toodetakse enamasti jahuna, vähem graanulitena. Nende energiasisaldus on enamasti 10…12 MJ/kg, proteiinisisaldus on aga loomaliigiti ja vanuserühmiti erinev. Suurema proteiinisisaldusega on noorloomadele (18…22%), suuretoodanguga piimalehmadele (16…18%), imetavatele emistele ja uttede (17%) mõeldud segajõusöödad.
 
Segajõusöötade üks alaliike on noorloomadele ja tibudele mõeldud segajõusööt, mida nimetatakse startersöödaks. Startersöödas on rohkem loomseid kuivsöötasid (lõssipulbrit, kalajahu) kui tavalises segajõusöödas, mistõttu ta on proteiinirikkam (16…20% proteiini). Startersööta söödetakse harilikult põrsastele 10…12 nädala vanuseks saamiseni, vasikatele piimaperioodil piimasöötade kokkuhoiu eesmärgil. Startersööda eriliik on prestartersööt, mis on peale sündi põrsaste esimene sööt, söödetakse kuni 35…40 päeva vanuseks saamiseni. Prestartersööta tehakse ka tibudele.  Kui startersöödas on loomseid söötasid kuni 20%, siis prestartersöödas kuni 40%.

Veiste granuleeritud segajõusööt

Vasikate segajõusööt