Tõeline asimuut on nurk mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Tõelist asimuuti saab määrata astronoomiliste vaatlustega Päikese või tähtede järgi. Täpsemaid tulemusi saab tähtede järgi. Neid mõõtmisi on praktikas raske teostada. Päikese järgi saab tõelise asimuudi ±10 sekundi täpsusega (teodoliit ± 5sek, kell ± 0,5 sek). Joonisel 2.1. on toodud joonte tõelised asimuudid neljas veerandis. Esimeses veerandis oleva joone tõeline asimuut võib olla 0-90 kraadi. Allpool oleval joonisel on esimeses veerandis joon 01. Teises veerandis asuva joone tõeline asimuut on vahemikus 90-180 kraadi. Joonisel 2.1. on II veerandis joon 02. Kolmandas veerandis asuva joone tõeline asimuut on vahemikus 180-270 kraadi. Joonisel 2.1. on III veerandis joon 03. Neljandas veerandis asuva joone tõeline asimuut on vahemikus 270-360 kraadi. Joonisel 2.1. on IV veerandis joon 04.

Meridiaanide suunad on paralleelsed ainult ekvaatoril. Mujal nad ei ole omavahel paralleelsed. Seetõttu on ka ühe ja sama joone eri punktides asimuudid erinevad. Joone asimuudi määramisel peab alati eelnevalt kokku leppima millises suunas joon kulgeb. Kui jooned on kuni 1 km pikad, siis nende otspunktidest tõmmatud tõelisi meridiaane võib lugeda praktiliselt paralleelseteks. Otse- ja vastuasimuut erinevad üksteisest ±180º. Joonisel 2.2 on tähistatud joon AB. Kui leppida kokku, et joon kulgeb punktist A punkti B, siis otseasimuut on 70° ja vastuasimuudi saamiseks peame otseasimuudile juurde liitma 180°. Seega joone AB vastuasimuut on 250°.