Direktsiooninurk ( alfa) on nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse suuna põhjapoolsest otsast päripäeva antud suunani (joonis 4.1. ). See on orienteerimine ristkoordinaatide võrgu x-telje suhtes. Direktsiooninurk võb olla vahemikus 0^o-360^o

Meridiaanide koonduvuseks (gamma) nimetatakse nurka, mis moodustub tõelise meridiaani suuna ja x-telje (telgmeridiaani või temaga paralleelse suuuna) vahel. Koonduvus on seda suurem, mida kaugemal on punkt telgmeridiaanist. Telgmeridiaanil on koonduvus null. Meridiaanide koonduvuse arvuline väärtus sõltub asukohast (pikkuse- ja laiuskraadist).

Eestis on L-Est 97 ristkoordinaatide süsteemis võetud 24^o meridiaan ristkoordinaatide x-teljeks. Telgmeridiaanidega lõikuvate sirgete direktsiooninurgad on lõikepunktides võrdsed nende tõeliste asimuutidega. Eemaldudes telgmeridiaanist ida või lääne suunas, jääb direktsiooninurk muutumatuks, asimuut aga muutub, sest meridiaanide koonduvus muutub (joonis 4.1.).

Ühe ja sama joone erinevates punktides on direktsiooninurk sama suurusega. Samas erinevates ristkoordinaatide süsteemides on sama joone direktsiooninurgad erinevad. Allpool toodud kaardil (Eesti Maa-ameti kodulehelt) on väljavõte Eesti Põhikaardist (1:20000,). Sellele kaardile on kantud mustade koordinaatide ristidega L-Est ristkoordinaatide süsteemi ruudustik. See on kaardil mõõtmetega 5×5 cm ja looduses vastab sellele 1000m. Peale selle on sellele kaardile kantud veel kaks ristkoordinaatide süsteemi. Üks neist on UTM ristkoordinaatide süsteem, mis on kaardil sinise pideva joonega. Ka see ruudustik on kaardil mõõtmetega 5×5 cm. Kolmas ristkoordianaatide süsteem sellel kaardil on Gauss-Krügeri ristkoordianaadid. Nende väärtused ja koordinaatide ristumispunktid on kaardile kantud punasega.

Kui määrata kaardil oleva joone AB direktsiooninurk UTM koordinaatide võrgu suhtes (kaardil sinisega α_AB), siis on see väiksem kui sama joone direktsiooninurk L-Est koordinaatide võrgu x-teljest mõõdetuna (kaardil mustaga α_AB).