3.1. Ülesanne 1
1.1. Ristkoordinaatide määramine
Joonisel 1 on kujutatud kaardileht 1: 50 000 mõõtkavas (baaskaart), mille aadress ehk nomenklatuur on 6341. Punktile B on seal näidatud TM Baltic′93 ristkoordinaatide määramine. TM Baltic'93 on Eesti baaskaardi koordinaatsüsteem. Sellele koordinaatsüsteemile tugineb ühtne Balti kaardisüsteem, kaardile on kantud see 10×10 cm võrk musta värviga. Et saada teada punkti B X-koordinaati, tuleb kaardilehelt leida sellele punktile lähima lõunapoolse ristkoordinaatide võrgu joone väärtus (6550km) ja sellele liita juurdekasv (Δx). Juurdekasv näitab, kui palju on punkt kõrgemal lähimast lõunapoolsest võrgu joonest. Punkti B X-koordinaat (1 cm vastab 500 m):
XB=6 550 000+Δx=6 550 000+(6,55 ×500)=6 553 275m=6553,275 km.
Y koordinaadi leidmiseks samale punktile tuleb kaardilehelt leida punktile lähima läänepoolse koordinaatvõrgu joone väärtus (570 km) ja sellele liita juurdekasv (Δy). Juurdekasv on kaugus lähimast läänepoolsest koordinaatvõrgu joonest punktini B.
Punkti B Y-koordinaat: YB=570 000+Δy=570 000+(7,40 × 500)=573 700m=573,700 km.
Joonis 1. Punkti ristkoordinaatide määramine
1.2. Geodeetiliste koordinaatide määramine
Joonisel 2 on kujutatud kaardileht 1: 50 000 mõõtkavas (baaskaart), mille aadress ehk nomenklatuur on 6341. Sellel tähistatud punkti B geodeetiliste koordinaatide määramiseks tuleb kõigepealt kaardile tõmmata minutilõikude ristumispunktide järgi paralleelide ja meridiaanide jooned.
Punkt B jääb paralleelide 59º05′ ja 59º10′ vahele. Silmamõõduliselt on tema põhjalaius alumise paralleeli väärtusest 59º05′ natuke suurem. Täpsema põhjalaiuse saamiseks tuleb kaardilt mõõta kaugus selle punktini paralleelist 59º05′. Kaugus tuleb mõõta mööda ristsirget. Idapikkuse määramiseks samale punktile tuleb ühendada meridiaanide -paralleelide (25º15′-59º05′ ja 25º15′-59º05′) asendit tähistavad ristid. Nii saame kaardile abijoone mis tähistab meridiaani väärtusega 25º15′. Kaardile märgitud punkti B idapikkuse määramiseks tuleb mõõta vahemaa sellest meridiaanist kuni punktini.
Joonis 2. Punkti geodeetiliste koordinaatide määramine
Punkti B geodeetilised koordinaadid leitakse valemite
BB=BS+ΔB
ja LB=LW+ΔL abil,
kus BS on punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laius,
LW on punktist lääne pool asuva lähima meridiaani pikkus,
ΔB ja ΔL on laiuse ja pikkuse juurdekasvud.
Juurdekasvu saab vahetult kaardilt mõõtes. Selleks joonestatakse kaardile minutilõikude punaste ristide järgi paralleelid ja meridiaanid. Punktist B lõuna pool asuv lähim paralleel omab väärtust 59º05′ ja lääne pool asuv meridiaan omab väärtust 25º15′. Nüüd tuleb punktist B tõmmata ristsirged kuni nende minutilõikudeni. Järgnevalt mõõdetakse joonlaua abil ära kaugus täisminutist punktini B nii mööda paralleeli kui ka mööda meridiaani. Saame vastavalt pikkuse ja laiuse juurdekasvud ΔB ja ΔL. Need tuleb teisendada sekunditeks. ΔB″ ja ΔL″arvutatakse välja suhtest:
Punkti B geodeetilised koordinaadid on:
BB=BS+ΔB″=59º05′+1′44″=59º06′44″,
LB=LW+ΔL″=25º15′+2′15″=25º17′15″.