Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastail 1994-1996 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. See on koostatud satelliitinfo ja olemasoleva kartograafilise info baasil. See on ortofotokaart koos digitaalse andmebaasiga. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest (joonis 1.) mõõtmetega 50×50 cm paberil, e. 25×25 km maapinnal.

Joonis 1. Eesti baaskaardi lehed ( R. Viru 1995)

See kaart on ühtses Baltimaade (Läti-Leedu-Eesti) süsteemis ja digitaalandmestikuga. Baltimaade süsteem omakorda liitub hästi Euroopa süsteemidega.

TM Baltic projektsiooni parameetrid on järgmised:
1. projektsiooni abipind on silinder, mis lõikub ellipsoidiga;
2. kasutatakse ühte tsooni telgmeridiaaniga 24°;
3. mõõtkavategur telgmeridiaanil on 0,9996;
4. ordinaadi y väärtus telgmeridiaanil on 500 000 m;
5. ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator;
6. ellisoid on GRS-80 (WGS-84 World Geodetic System).
Maksimaalsed moonutused on Lääne-Eestis (joonis 2.).

Joonis 2. Mõõtkava moonutuste sõltuvus kaugusest telgmeridiaanist 24ºip TM projektsioonis. (H. Jürgenson 1995)

Topograafilise kaardi elemendid on:

1. koordinaatvõrgud;
2. kaardi raamid-

• siseraam- piirab maastiku kujutist
• välisraam- dekoratiivse tähtsusega
• nende vahel tähistatakse TM Baltic ristkoordinaadid 5 km sammuga, geograafilised koordinaadid ühe minutilise sammuga ja UTM ristkoordinaadid 1000 m sammuga;

3. mõõtkava;
4. nomenklatuur;
5. leppemärkide selgitus, legend;
6. järsksuste mõõtkava;
7. kaardi koostamise ja trükkimise kohta andmed.

Topograafilise kaardi sisu elemendid on hüdrograafia, reljeef, taimkate, asustus, tehnovõrgud, majandus- ja kultuuriobjektid ja piirid.

1:50 000 kaardile (joonis 3.) on kantud järgmised koordinaatide võrgud:

1. Eesti baaskaardi ristkoordinaatide süsteem TM Baltic′93 (Transverse Mercator). Kaardile on see kantud musta värviga ja ruudustiku suurus kaaardil on 10×10cm. Looduses vastab sellele 5×5km. Allpool toodud Vaida kaardilehel on all vasakul X koordinaadi juurde kantud 6550km, järgmise joone juurde on trükitud 55. X-koordinaat suureneb alt ülespoole. Sellel kaardil on 1cm 500m looduses ja kui ruudu mõõt on 10×10cm, siis järelikult vastab sellele 10×500= 5000m (5km). Järelikult tuleb ette arvestada ka nurgapunkti juurde väiksema kirjaga trükitud 6500km, ehk siis selle joone väärtus on 6555km. Y-koordinaadi väärtus on all paremal trükitud 575 km. Y-koordinaat suureneb vasakult paremale, ehk siis nurgapunktist vasakule jääva joone väärtus on 570km.

2. UTM (Universal Transverse Mercator) ristkoordinaatide võrk on kaardile joonestatud sinise värviga. Kaardil on see mõõtudega 2×2cm. Looduses vastab sellele 1000×1000m. See koordinaatide süsteem on NATO standardiks ja seda kasutatakse ka Eesti kaitsejõudude 1: 50 000 kaartide puhul.

3. Minutiraam ja minutilõikude ristumise ristid on kaardile kantud punase värviga. Vaida kaardilehele on alla paremale kantud 59º05′, so esimese paralleeli väärtus sellel lehel. Järgmine minutilõigu väärtus alt üles ehk siis mööda põhjalaiust liikudes on trükitud 10′. Sellele tuleb kindlasti ette arvestada ka kraadi väärtus 59º, ehk siis paralleeli väärtus on 59º10′. Viienda ja kümnenda minuti vahele on punase joone juurde kantud väikeste ristkriipsudega minutite lõigud. Sinna vahele jäävad kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas minut. Kaardile on kantud ka meridiaanide arvulised väärtused. Vaida 1:50 000 lehe all paremal nurgas on punase joone juures meridiaani väärtus 25º15′. Meridiaanide väärtused suurenevad vasakult paremale. Nii ongi kaardil näha et vasakul pool on punasega trükitud 10′ (sellele lisandub ette kraadi väärtus, 25). Ka idapikkust pidi on kantud punase raami juurde minutilõikude pikkused. Antud lehel siis 25º10′, siis 25º11′, 25º12′, 25º13′,25º14′ ja viimane trükitud kujul meridiaani väärtus on 25º15′. Minutilõik mööda idapikkust on lühem kui minutilõik mööda põhjalaiust. Kaardile on väikeste punaste ristidega kantud kümneliste ja viieliste minutite ristid. Neid ühendades saab kaardile joonestada paralleelid ja meridiaanid (näide nende joonestamise kohta on sama õpiobjekti koduse ülesande all oleval kaardil).

Joonis 3. 1:50 000 kaardilehe raam

Iga kaardilehe paremas servas tuuakse kaardilehe nimi (joonis 4.), number, paigutus kaardilehtede süsteemis, kasutatud projektsiooni näitajad, leppemärgid (joonis 5.), koostajad jm selgitavad märkused.

Joonis 4. Vaida kaardileht 1:50 000

Joonis 5. Vaida kaardilehe leppemärgid

Eesti baaskaardist saad täpsemalt teada kui loed selle peatüki alamlehte Eesti baaskaart (viide Eesti Maa-ameti kodulehele).